Milleks mulle eraldi treeningjalats? | Sportland Magazine

Jaga „Milleks mulle eraldi treeningjalats?“

Milleks mulle eraldi treeningjalats?

Spordipoest soetatud paar jalatseid vĂ”ib leida kasutust nii jooksurajal, jĂ”usaalis kui rĂŒhmatrennides, kuid sageli ei ole sama jalats iga ala jaoks sobiv. Veel hullem, kui valitakse vabaks ajaks mĂ”eldud jalats ning minnakse sellega treeningule.

Spordisaalis tegutsedes liigutab sportlane oma keha igas vÔimalikus suunas ja kogu aeg erinevalt. Seega puutub jalats kokku rohkemate ja erinevamate pindadega kui mis tahes muu spordiala puhul.

Stabiilsus ja vastupidavus

Suurimad erinevused jooksu- ja treeningtossu vahel on silmnĂ€htavad ja trennisaalis tuntavad. Kui jooksujalats on mĂ”eldud vaid otse liikumiseks, siis toestab see jalga ka tĂ€pselt nii palju, kui selleks vaja ehk Flywire toestussĂŒsteem on jala keskel. Treeningjalatsi puhul on toestust aga laiemalt, lausa kannast pĂ€kani, et erinevaid harjutusi tehes jalg jalatsi sees ei liiguks. Seega on erinevaid cardio harjutusi kindlam teha treeningjalatsiga, et vĂ€ltida vigastuse ohtu ja tagada jalale maksimaalne kindlustunne.

Tald on oluline

Kas teadsid, et treeningjalatsi tald pakub haakuvust, et erinevaid harjutusi veel paremini sooritada? Jalatsi tald on materjalist, mis trennisaalis hoiab Ă€ra libisemise. Selliste harjutuste, kus inimene peab hoidma end kannal, pĂ€kal vĂ”i kĂŒljel, mugavamaks soorituseks on lisatud tallale veel kummist detailid just kohtadesse, kus jalalaba maapinnaga kokku puutub. Jooksuks mĂ”eldud mudelitel see puudub.

Ka treeningjalatsite tallad on erinevad. Nike Free tald laseb rohkem liikuda ja on ideaalne hĂ€sti intensiivseteks treeninguteks. Lisaks on vĂ€ga populaarseks jalatsiks kujunenud ka uuenenud Nike Metcon, mis on mĂ”eldud just jĂ”usaali ja raskustreeningute jaoks. Selle konkreetse mudeli alustald on stabiilsem ja jĂ€igem, et jĂ”utreeningutel end mugavalt tunda. VĂ”rreldes eelmise Metconi mudeliga on uus kergem ja laseb teha mugavalt ka mĂ”ned kilomeetrid jooksu. Ehk tald on viidud veidi painduvamaks, kuid ei ole kaotatud stabiilsust. Pealismaterjal tagab jalale mugavuse ja harjutusel vajaminev stabiilsus jÀÀb alles. Metcon tagab suurepĂ€rase stabiilsuse ka harjutustel, kus on vaja tasakaalu. Treeningjalatsi tald on alati maapinnale lĂ€hemal, kui jooksujalatsite oma. See tĂ€hendab, et mida Ă”hem on tald, seda stabiilsem on jalanĂ”u. Samas ei saa me unustada pĂ”rutuskindlust – Lunar vahetald vĂ”i Zoom padi tagavad jalatsile pehmuse.

Vastupidavus

Kas teadsid, et vale jalatsiga trenni tehes rikud nii tossu kui oma jalga? Treeningjalatsi pealsed on tehtud vastupidavamast materjalist, et kĂŒlgedele liikumine seda ei kahjustaks ning materjal ei veniks. Treeningsaali ei ole soovitatav jalga panna mĂ”ne muu kategooria jalatsit, sest nĂ€iteks harjutustel, kus on vaja samme teha kĂŒlgedele, vĂ”ib jalatsi pealne vĂ€lja venida ning jalga kahjustada. Lisaks vĂ”ib raskustega trenni tehes vĂ€ga pehme toss liigestele haiget teha ja lĂ€bi vajuda- selline vigastus vĂ”ib vĂ€lja lĂŒĂŒa alles mĂ”ne aja pĂ€rast.

Ole nutikas, vali Ôige jalats!

Kas teadsid, et treeningjalatsiga ei ole keelatud joosta? Ideaalses maailmas peaks olema erinevate treeningute jaoks ka erinev jalats. Ka jooksutossu valime selle jĂ€rgi, kui pikad on distantsid, mida inimene lĂ€bib. Siiski on treeningjalatsiga vĂ”imalik joosta. Jalatsiga, mille tald on painduvam ja mis on mĂ”eldud intensiivseteks rĂŒhmatreeninguteks, on soovitatav joosta kuni viis kilomeetrit. Tugevama alustallaga toss vĂ”imaldab lĂ€bida kuni kolm kilomeetrit. Ei ole keelatud ka rohkem, kuid pikemateks distantsideks on soovitav soetada juba spetsiaalne jooksujalats.

Paljud valivad oma riided ning jalatsid just vĂ€limuse jĂ€rgi – see ei ole vale, kuid iga Ă”igesti valitud riie ning paar jalanĂ”usid annavad treeningule lisavÀÀrtust. Inimene suudab trennis rohkem teha, jĂ”uab kiiremini saavutada eesmĂ€rke ning mis kĂ”ige tĂ€htsam- vigastuse oht trennisaalis on vĂ€iksem. Stabiilsus, hingavus, haakuvus, vastupidavus on vaid vĂ€hesed mĂ€rksĂ”nad, mis aitavad kaasa sellele, et iga trenn oleks kergemini tehtav.

Tekst: Margit KĂ€bin
Fotod: Nike

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Millised on olĂŒmpiaalad, kus eestlased ei osale?

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus