Milline on discgolfi minevik, olevik ja tulevik Eestis?

Tänavu möödub kümme aastat sellest, kui peeti esimesed Eesti meistrivõistlused discgolfis. Järgnenud aastakümnega on ala teinud Eestis uskumatu hüppe, kasvades lõbusast ajaviitest professionaalseks spordialaks. Otsustasime discgolfi arengust pikemalt juttu teha Eesti Discgolfi Liidu (EDGL) presidendi Rein Rotmeistriga.

Rein, kui võrrelda tänast Eesti discgolfi viie aasta tagusega, siis millised on peamised erinevused?
Ega tegelikult midagi suurt võrrelda saagi, sest need on kaks täiesti erinevat olukorda. Kui minna ajas täpselt viis aastat tagasi, siis Eesti discgolf oli jõudnud nii kaugele, et spordialal ei olnud enam võimalik isevoolu minna lasta. Harrastajate hulk oli kasvanud rohkem kui 2000 mängijani ja kätte jõudnud õige hetk klubisid koondava alaliidu tekkeks. 2014. aasta oktoobris asutatigi Eesti Discgolfi Liit.

Nüüd on Eestis üle 130 discgolfiraja ja üle 20 000 harrastaja ning Flying Disc Federationi riikide pingerea järgi on Eesti maailma viies discgolfiriik. Meist on saanud discgolfi suurriik ja meie sportlastest tippsportlased. Kui viis aastat tagasi oli eestlane rahvusvahelisel tippvõistlusel harukordne juhus, siis eelmisest aastast on ette näidata EM-i medalid, mille saavutasid Kristin Tattar ja Robin Lepik. Muide, Kristin sai mullu esimese discgolfarina nomineeritud ka EOK aasta naissportlase kategoorias ning valiti 2018. aasta Euroopa parimaks naisdiscgolfariks.

Mis sa arvad, miks on discgolf nii kiiresti arenenud?

Tooksin välja kolm peamist märksõna. Kättesaadavus – discgolfi saab mängida igas maakonnas. Ka varustus on suhteliselt odav ja seda võib leida enamikust spordipoodidest. Edasijõudnud mängijatele pakuvad tippvarustust suuremad maaletoojad. Lihtsus – discgolf ei ole keeruline mäng, seda nii mängu iseloomu kui ka varustuse poolest.

Sobilikkus – discgolf sobib kõigile olenemata soost, vanusest või sportlikust vormist. Lisaks sobib see nii liikumisharrastuseks kui ka võistlusspordiks. Tean väga palju lugusid, kus inimesed on armunud discgolfi kohe esimesel korral.

Mida loed Eesti Discgolfi Liidu suurimaks kordaminekuks?

Suurimad kordaminekud on alles ees. Kõik praegused tegemised on pigem olnud noore ja kiiresti kasvava alaliidu loomulik areng. Areng on olnud nii kiire, et esialgu seatud kaugeleulatuvad eesmärgid on täitunud palju kiiremini kui planeeritud. Teha on veel nii palju, et rahuloluks ei ole aega. Kui aga peaksin nimetama mõned verstapostid senisel teel, siis need oleksid: 24.10.2014 – Eesti Discgolfi Liidu asutamine; 15.04.2016 – EDGL sai täieõiguslikuks Eesti Olümpiakomitee liikmeks; 01.08.2018 – EDGL allkirjastas lepingu võistkondlike discgolfi maailmameistrivõistluste korraldamiseks Eestis 2019. aasta augustis.

Mis on praegu discgolfi peamised mured Eestis?

Meil ei ole erilisi muresid. On vajalikud tegevussuunad ja ma nimetaksin mõningaid keerukusi tavalisteks kasvuraskusteks. Üldises plaanis on kõige suurem kitsaskoht discgolfiradade vähesus Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Pealinnas on väga arvestatav harrastajate hulk ja olemasolevad vähesed rajad saavad liiga suure koormuse. Just sel põhjusel suletakse sel kevadel väga populaarne Nõmme discgolfirada. Positiivne on see, et koostöös Tallinna Kesklinna Valitsusega avame juba kevadel uue raja Järve metsas ning Viimsi vald arendab rada Linnakumetsa kinnistule. Need kaks uut rada hajutavad Tallinna radade koormust veidi ühtlasemalt, kuid ei lahenda veel üldist probleemi. Peame olema aktiivsed ja koostöös kohalike omavalitsustega leidma võimalusi lisaradu rajada.

Liidu sisemistest tegevussuundadest rääkides on vaja palgata üks-kaks inimest igapäevasteks toiminguteks. Praegu on meil liidu juhtstruktuurides küll üsna palju inimesi, kuid kõik toimetavad vabatahtlikkuse alusel ja pikas perspektiivis ei saa selline tegevus olla jätkusuutlik. Et saada finantsiliselt võimekamaks, peame esiteks tegema ennast turunduslikus plaanis veel nähtavamaks, et olla erasektori sporditoetajatele atraktiivsem. Teiseks peame täitma veel mõningad kriteeriumid, et olla ka riigi rahastamiseks kõlblikud.

Kommenteerib discgolfar Liis Päid:

Ma arvan, et Eesti discgolfi suurim eelis on meie kogukond. Olen tegelenud väga paljude spordialadega, aga sellist ühtekuuluvustunnet olen tundnud ainult discgolfis. Discgolf on ala, mis ei eelda mängijalt mingeid sportlikke eeldusi. Tänu suurele kogukonnale oleme loonud väga head sidemed maailma parimate mängijatega, kes tulevad alati rõõmuga Eestisse võistlema, sest Eestis on ka maailmatasemel discgolfiradu. Discgolfi populaarsus on Eestis meeletu. Eesti on registreeritud mängijate arvu poolest Euroopas kolmas riik ja Eestis peaks olema kõige rohkem discgolfiradu ruutmeetri kohta terves maailmas. Elagu discgolf!

Kommenteerib discgolfar ja võistluste korraldaja Timo Juursalu:

Eesti discgolfi eelis on kindlasti hästi korraldatud üritused. Hea ürituse jaoks on vajalik ka kohalike mängijate kõrge tase ja suur harrastajate arv. Mängijate tase on meil aasta-aastalt väga kiiresti tõusnud ja see on võimaldanud korraldada mitu suuremat võistlust aastas. Sel aastal toimub augustis meeskondlik MM Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Lisaks veel kaks kõrgel tasemel võistlust Estonian Open ja Alutaguse Open.
Kitsaskohaks on enamasti sponsorite leidmine. Discgolf on ikkagi uus ala ja tihti ei võeta seda päris spordina.
Eestis on umbes kümme väga heal tasemel discgolfiparki, kus tipptasemel võistlusi teha, kuid et pealtvaatajaid üritusele saada, peaks võistlused toimuma Tallinna või Tartu lähedal.

Tekst: Marthi Lepik