Jooksmine on spordiala, mida saab harrastada pea igal pool, igal ajal ja igaüks. Milliseid vigu aga alustades vältida, et kasu asemel endale hoopis kahju ei teeks?
Ära pinguta üle
Jooksutrennidega alustades ei tohi tempo ja distantsiga üle pingutada. Kui sa pole varem trenni teinud, siis alusta pigem aeglases tempos ning lühemal distantsil. Algajale piisab esmalt ka pooletunnisest treeningust ning alguses võib jooksmist kombineerida ka käimisega. Soovitav on nõu pidada treeneri või hea sõbraga, kes on juba pikemalt jooksmisega tegelenud. “Alusta rahulikult ja tõsta koormusi vähehaaval. Kui liiga suure entusiasmiga alustada, siis võib see ka sama kiirelt kaduda,” ütleb Jooksupartneri jooksja ja treener Liina Tšernov.
Ole järjepidev ja mitmekülgne
Kui tahad saavutada paremat vormi ja parandada vastupidavust, siis on väga oluline märksõna järjepidevus. Pane paika kindlad trennikorrad, märgi need kalendrisse ning pea plaanist kinni. “Soovitan treeningpäevikut pidada või kalendrisse märkida. Sealt saad selge ülevaate, kui järjepidev sa oled,” lausub Liina.
Kui sulle meeldib aga koos kaaslastega tegutsemine, siis liitu mõne treeninggrupiga või leia sõprade hulgast trennikaaslane. Siis on end ka lihtsam liikuma motiveerida, kui tead, et kaaslased ootavad.
Kõige raskem on esimesed paar nädalat või esimene kuu, kui aga suudad sel ajal järjepidevuse säilitada, muutub jooksutrenn meeldivaks harjumuseks, millest ei tahagi enam loobuda.
Samas ära jää ainult jooksmise juurde, vaid tegele ka muude aladega. Näiteks Liina soovitab lisaks jooksutreeningutele teha kindlasti ka oma keharaskusega jõuharjutusi kogu kehale.
Ära unusta puhkust
Suure hurraaga treeninguid alustades võib mõnikord ununeda, et ka puhkus on oluline. Ära jookse iga nädal seitse korda, vaid pigem kaks-kolm korda, nii lased oma kehal koormusest taastuda ning uut jõudu koguda. “Ära karda puhkepäevi, me kõik väsime,” kinnitab Liina ja lisab, et raskeid treeninguid ei tohiks teha mitu päeva järjest. “Peale raskemat treeningut võiks tulla kergem treening. Meie treeninguid mõjutab ka see, kui vahel on tööl/koolis keerulisemad päevad, seega õpi tunnetama, mis on väsimus ja mis on laiskus,” soovitab ta. “Kui sa treenid üle, siis sellest taastumine võtab aega topelt sama kaua, kui oled teinud ületreeningut.”
Ära võrdle end teistega
Kindlasti tead paljusid, kes jooksevad mängleva kergusega maratone ja teevad nädalas mitu pikka jooksutrenni. Kui oled algaja, siis aga ei saa ennast võrrelda juba mitmeid aastaid jooksutrenni teinud harrastajatega. Jälgi hoopis enda arengut ning pane kirja, mitu kilomeetrit jõuad täna rohkem joosta kui kuu aega tagasi või kui palju kiiremini läbid täna viis kilomeetrit kui eelmisel kuul. Liina sõnul ei tasu end teistega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad – pulss, kehakuju, treeningustaaž, võimekus jne. “Alati jälgi enda arengut ning pane kirja, kui raske üks või teine treening oli, kui hiljem teed sama treeningut ja sulle tundub, et see jooks tuli lihtsamalt, siis on toimunud areng,” ütleb ta.
Vali õige jooksujalats
Väga oluline on treenida kvaliteetse jooksutossuga, mille arvelt allahindlust teha ei tohiks, sest ebasobivad jalatsid võivad jalgadele viga teha. Jalats peab kaitsma ja toestama jalga just nendes piirkondades, kus jooksja seda vajab ning jooksja peab tundma end valitud tossudes mugavalt. Seepärast tasub jooksujalatsit ostes alati proovida mitut eri paari, sest ka iga mudel ei sobi igaühele ning alati on mõistlik konsulteerida spordipoes spetsialistiga, kes aitab teha just sulle sobiva valiku.
Tekst: Merilin Piirsalu
Pildid: Ksenia Gureeva
Tõukeratas sobib nii väikestele kui suurtele