Massaaž on suurepärane viis hoolitseda enda keha eest. Millist konkreetsemat kasu annab massaaž aga harrastussportlasele ning kas ühe või teise spordiala puhul on massööri külastamine olulisem, kirjutab lähemalt massöör Siim Lehismets.
Kas sina vajad massaaži?
Tänasel päeval on harrastussport eestlaste seas üha kasvav trend. Populaarsed on meie traditsioonilised spordialad – suusatamine, jalgrattasport ning mõningad pallimängud, kuid viimastel aastatel on võimsalt esile kerkinud ka discgolf.
Harrastussportlased treenivad olenevalt eesmärkidest väga erinevalt – üks treenib kord nädalas, teine kasvõi iga päev. Nii on ka massaažis käimise vajadus igal inimesel individuaalne. Üldine reegel võiks olla, et mida rohkem inimene treenib, seda rohkem vajab ta puhkust ja lihashooldust.
Millised on massaaži kasutegurid?
Massaažist võib abi ja leevendust saada mitmete murede korral. Spordimassaaži primaarne mõju on lihaste ja keha üldine lõõgastumine, sekundaarseks mõjuks peetakse suurenenud ja paranenud liigeste ning lihaste liikumist. Näidustused spordimassaažile on lihaspinge, lihasvalu, liigesliikuvuse vähenemine, vedelike ja jääkainete kogunemine, vale kehahoiak ja rüht, hüpertoonilised lihased, unehäired, närvilisus, mõõdukas stress.
Millest alustada?
Kui soovid massaažis käima hakata, siis tuleb esmalt leida endale sobiv massöör. Massaažipakkujaid on väga palju ning kõigil on erinev käekiri. Minu soovitus õige tegija leidmiseks on kontrollida kutsetunnistuse olemasolu. Kogenud massöör valib lähtuvalt sinu spordialale õiged massaaživõtted ja -tehnikad ning teeb vastavalt lihastüübile ja seisukorrale kindlaks, kui tihti võiksid lihashoolduses käia.
Kui sageli massaažis käia?
Sõltuvalt spordialast võib massaažis käimise vajadus erineda. Võtame näiteks kepikõnni, mis on väga hea üldkehaline treening ning kui seda mõõdukalt harrastada, ei pruugi tekkida vajadust spordimassööri poole pöördumiseks. Võrdluseks tooksin eestlaste seas väga populaarseks saanud discgolfi. Nimelt on tegemist sarnaselt kepikõnnile hea üldfüüsilise spordiga mitmekülgsel maastikul, kuid erinevuseks on see, et kettaga viskeelemente sooritades lisandub kiire ja plahvatuslik liigutus.
See erinevus sunnib paljusid inimesi massaaži pöörduma. Mõnikord on jäänud soojendus tegemata ning selle tagajärjel on tekkinud vigastus. Teinekord on tegu väga aktiivse harrastajaga, kes on oma õlavöötmele pideva plahvatusliku viskeliigutusega ülekoormuse tekitanud.
On spordialasid, kus vigastusteoht on väiksem ning massaaži eesmärk on peamiselt taastumisprotsesside kiirendamine. Siia kuuluvad peamiselt vastupidavusspordialad ning spordialad, kus on väga oluline osa just vigastuste ennetamisel, näiteks heite- tõuke- ja hüppealad ning pallimängud.
Regulaarselt massaažis käies on võimalik ennetada väsimusest tekkivaid vigastusi. Samas ei tasu unustada, et vigastuste ennetamise puhul on olulisel kohal soojendusharjutused.
Millised on massaaži toimed?
Mehaaniline toime tagab lihaspingete leevendumise, lihaste normaalpikkuse taastumise ning kõõluste, sidemete ja nahaaluskoe elastsuse paranemise. Hõõrdumise tagajärjel tõuseb kehatemperatuur ning vere ja lümfiringe kiireneb. Samuti soodustab see naha, lihaste, liigeste ainevahetust ning soolte peristaltikat.
Neuroreflektoorne toime tähendab, et massööri käte liigutuste tekitatud mehhaaniline energia transformeeritakse perifeerses närvissüsteemis paiknevate retseptorite abil elektriliseks närvierutuse energiaks, mis jõuab edasi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse saadud impulsse. Selle tagajärjel tekib keerukate reaktsioonide ahel, mille mõju hõlmab lisaks tugi-liikumiselundkonna osadele ka vere- ja lümfiringet ning isegi siseelundeid ja psüühikat.
Massaaži humoraalne toime on seotud organismi hormoonide ja bioaktiivsete ainete aktiveerimisega. Massaaži abil on võimalik langetada veres stressihormoonide taset ning suurendada heaoluhormoonide taset.
Psühholoogilise toime mõju avaldub inimese emotsionaalsele ja vaimsele tasakaalule.
Kokkuvõtteks
Olenemata sellest, kui palju harrastussportlane treenib, soovitaksin aeg-ajalt seada sammud spordimassööri juurde. Nagu auto vajab regulaarselt ülevaatust, vajab seda ka inimene, isegi kui kuskilt ei karju. Alati on lihtsam probleeme ennetada kui tegeleda tagajärgedega.
Tekst: massöör Siim Lehismets, Siim Lehismets massaažituba
Fotod: erakogu
Ujuja Cevin Anders Siim ühendab edukalt tippspordi ja töö Sportlandis