Millist varustust vajab discgolfar?

Discgolf on põnev mäng, mis haarab paljusid esimesel korral, kui ketas kätte võetakse. Kui aga tekib tõsisem huvi discgolfi vastu, on vaja varustust, et ennast mängides mugavalt tunda ja seatud eesmärke saavutada. Mida harrastajal discgolfi mänguks täpsemalt vaja on, sellest räägib lähemalt Eesti parim discgolfar Albert Tamm.

Milliseid discgolfi kettaid olemas on?

„Discgolfi ketaste valik on väga lai ja mitmekesine, kuid peamiselt jagunevad kettad järgmiselt: putter, keskmaa, fairway ja kaugmaa draiver,“ selgitab Albert ning kirjeldab lähemalt:

·      Putter on nimetatud ketastest kõige kumerama servaga, mille tõttu ei lenda see nii kaugele kui teised kettad. Tema eeliseks on hea kontrollitav lend ning seetõttu leiab putter palju kasutust just visetel, mis peavad lõpetama korvis.

·      Samm putterist edasi on keskmaa ketas, mille äär on aerodünaamilisem. See võimaldab kaugematelt distantsidelt korvile läheneda, omades samal ajal ketta üle võimalikult palju kontrolli.

·      Fairway ja kaugmaa ketaste serv on teravam ja seetõttu on õhutakistus neile väiksem. See teeb neist ühed kaugemale lendavad kettad ning hea valiku esimesteks viseteks tii-alalt.

Kuidas kettakomplekti kokku panna?

„Mängimiseks piisab juba ühest kettast, kuid hea kombo oleks putter ja kergelt alastabiilse lennuga fairway või kaugmaa draiver,“ nimetab Albert. Kes aga tahab kohe varustusse tõsisemalt panustada, selle jaoks koosneb ideaalne stardipakett putterist ning keskmaa ja fairway kettast. „Fairway võimaldab sooritada pikki viskeid tii-alalt, keskmaa aitab saavutada puudu jäänud distantsi korvile lähenedes ja putteriga saab visata korvi. Selline ketaste kombo aitab kiiresti mõista discgolfi erinevaid mängulisi aspekte ning aitab ka kaasa mängija kiiremale arengule.“

Ketaste komplekti soetamisel peakski esmalt lähtuma sellest, et olemas oleksid kettad eri kaugustele visete sooritamiseks. Lisaks võiks Alberti sõnul valida ketast selle järgi, mis tundub käes mugav. „Kui hoiad ketast käes, siis peaks tekkima tahe seda visata, mitte seda tagasi riiulisse panna,“ ütleb ta.

Kuidas kettad lendavad?

Discgolfi ketas peaks lendama sinna, kuhu viskaja soovib. Selleks peab aga arvestama, et lendamist mõjutavate erinevad tegurid. Üheks teguriks on mängija oskused ja kogemused, teiseks õige ketta valik ning kolmandaks selle kaal. „Kaal on enamasti märgitud ketta sisemisele servale või plaadile. Kaalu kohta kehtib üldine printsiip – mida raskem ketas, seda ülestabiilsem see on ehk tema lennujoon on suurema hajuvusega vasakule. Seetõttu võib raskemaid kettaid leida rohkem edasijõudnud mängijate kotist, kuid need sobivad ka alustajale ning on eriti head just tuulisteks oludeks,“ selgitab Albert. „Ketta värv võib ka harvadel juhtudel lennuomadusi mõjutada, kuid see efekt on enamasti minimaalne,“ lisab ta.

Kui palju kettaid on vaja?

Mida tõsisemaks muutub harrastus, seda mahukamaks muutub üldjuhul ka varustuse kott, samas sõltub palju inimesest endast. „Ketaste arv kotis sõltub täielikult mängijast. Mõni tunneb end mugavalt viie kettaga, teine 25 kettaga. Edasijõudnutel ja professionaalidel on aga rohkem kettaid peamiselt seetõttu, et igal kettal on iseloomulik lennujoon, mis muudab teatud visete sooritamise rajal lihtsamaks. Näiteks viskeid suunaga paremale on kõvasti raskem sooritada ketastega, mis tahavad oma lennujoone tõttu lennata vasakule,“ kirjeldab Albert.

Ta toob välja mõned punktid sobiva koti sisu üles ehitamiseks:

1.    Keep it simple! – leia enda jaoks mugavad ketta mudelid ning varieeri neid erinevates mängituse astmetes.
2.    Putter, keskmaa, fairway, kaugmaa kettad – igas kotis on vähemalt üks ketas, mis mahub eeltoodud kategooriatesse.
3.    Tuule ja rolleri ketas – soovitan kotis hoida vähemalt ühte ketast, mis oleks hea tuulisteks oludeks ehk on natukene liiga ülestabiilne tavaviseteks ning ka vastupidi ehk ketas, mis on liiga alastabiilse lennuga. Need kettad ei leia küll palju kasutust, kuid tulevad mängu just õigetel hetkedel.

Mis mõjutab ketta eluiga?

Nagu kõik asjad, kuluvad mängides ka discgolfi kettad ning nende omadused võivad tänu sellele muutuda. Kogenud mängija tunnetab ise, millal on mõistlik mõni ketas välja vahetada. „Ajapikku kaotavad kettad oma esialgsed lennuomadused ning võib üsna lihtsalt märgata muutusi algsetes lennujoontes. Tahes tahtmata lendab ketas aeg-ajalt vastu puud ja see muljub ketta profiili. Odavamatel plastikutel võib muutusi silmaga näha, kuid kõrgema kvaliteediga plastikutel tulevad need harva esile. Sama kehtib ka ketaste maandumisel kõvemale pinnasel või tabades kive,“ selgitab Albert.

Mida discgolfaril veel vaja on?

Lisaks discgolfi ketastele võiks mängijal olla spetsiaalne kott, milles mänguvahendeid hoida ja rajal kaasas kanda. „Leidub palju erinevaid discgolfi kotte alustades väikestest õlakottidest ja lõpetades spetsiaalse käruga. Õlakoti võib soetada koos esimeste ketastega, sest seal on mugav hoida ka telefoni või autovõtmeid. Kui see kott peaks väikseks jääma, siis võib vaadata juba suuremate kottide poole,“ arvab Albert. Ta soovitab mänguringideks kotti pista ka käteräti (võib juhtuda, et ketas saab märjaks ja muutub libedaks), pudeli vett ja pikema mänguplaani puhul mõned snäkid.

Ketaste alla võiks märkida enda nime ja kontaktid, sest pole harvad juhud, kui mänguvahend maha ununeb või lendab võssa või kraavi, kust seda üles ei leia. Küll aga võib mõni teine mängija sellele peale sattuda ning kui kontaktandmed on olemas, on võimalik lihtsa vaevaga ketas tagasi saada. „Hea tava on, et ketta leidja võtab omanikuga ühendust ning koos leitakse selle tagastamiseks sobiv lahendus. Variant on ka kasutada Facebooki gruppi „Discgolf (kaotatud ja leitud kettad)“, kus saab anda märku kaotatud või leitud ketastest,“ jagab Albert infot.

Discgolf Kõrvemaal

Kui ketaste kott on komplekteeritud, pole muud kui sõber kaasa kutsuda ning sobivasse discgolfi parki mängima minna.

Ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses ootavad discgolfareid põnevad rajad. Keskusest algab 9 korviga „John Deere“ nimeline harrastajate rada ning 20 korviga edasijõudnutele mõeldud „Prodigy Kõrvemaa Discgolfi rada“. Vaata täpsemalt siit.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Celin Lannusalu