Teele Raja (17) pingutab nii koolis kui trennis, et tulevikus kaugele jõuda. Ta ootab kooliaega, et näha taas klassikaaslasi ja arendada Tallinna Ehituskoolis oskusi teoreetiliselt ja praktiliselt. Kirsiks tordil on uued ja põnevad väljakutsed, mida ühiselt klassikaaslastega ette võetakse. Toredaid õpetajaid igatseb neiu samuti.
Teele alustas kooliteed Kiili gümnaasiumis, kust läks edasi õppima Tallinna Ehituskooli ehitusviimistluse erialale. Ta räägib, et uues koolis on uued inimesed ning tema klassi moodustavad vahvalt pöörased ja omamoodi isikud. „Igaüks lisab sellesse kompotti vürtsi ja see teeb igapäevase koolielu põnevamaks,“ leiab Teele.
Koolide suurimaks erinevuseks peab neiu praktikat. „Ühes koolis seda on ja teises mitte. Lisaks muutub uues koolis iganädalaselt tunniplaan ning toiduvalik on suurem, mis tähendab, et lõunad veedan nüüd valdavalt koolitoitu süües,“ toob Teele välja endise ja praeguse kooli erinevusi.
Möllust puudust ei tule
„Tallinna Ehituskool korraldab palju koolisiseseid võistlusi, kust me võistkonnana alati väga innukalt osa võtame. Lisaks toimub palju huvitavaid praktikaid, millest samuti ühiselt osa saame. Tavaliselt lõppevad need nii, et keegi ei lähe sama puhtana koju kui kooli tuli. Ühesõnaga möllust ja pahandustest puudust ei ole, aga usun, et seda põnevam on koolielu nii meile kui õpetajatele.“
Kuigi koolis veedab Teele koos klassikaaslastega väga palju aega, jätkatakse tihti ühist koosolemist peale tunde linna peal käies. Teele klassist leiab ka palju aktiivseid noori, kes tegelevad eri spordialadega jalgpallist maadluseni. „Igaüks neist on saavutanud enda spordialal tulemusi, mille üle uhkust tunda,“ ütleb neiu, kelle lemmikõppeaineks on kehaline kasvatus. „Ootan alati põnevusega seda tundi, sest õpetaja muudab selle nii heaks.“
Tahab ise tulemusi saavutada
Teele tunnistab, et tegelikult ei tahaks ta üldse suureks kasvada, aga huvi teada saada, mida tulevik toob on sellegipoolest olemas. „Ma pingutan juba varakult, et oma unistused täide viia. Hea haridusega kaasnevad suuremad võimalused. Sama on motokrossiga,“ tõdeb Teele ja toob näiteks, et motokrossis on tavaks, et iga sportlane saab endale valida sellise võistlusnumbri, mida soovib. Paljud valivad selle oma iidoli või kiirete sõitjate järgi. Tähtis on lihtsalt see, et samas klassis ei sõidaks mitu ühesuguse numbriga võistlejat. „Kui motokrossiga alustasin, öeldi mulle, et ei ole mõtet võtta numbrit kellegi kiire järgi, vaid valida endale meelepärane ja see kiireks sõita. Seejärel hakkavad teised tahtma selle numbri all startida. Ja nüüd ma selle poole püüdlengi.“
Teele märgib veel, et tahab tuntuks saada oma annete poolest, mitte Oskar Lutsu teostest tuttava nimekaimu tõttu. „Rumalustega on siin riigis kerge välja paista, aga olla oma ala parim, näidates head taset, ei olegi nii kerge, sest paljud püüdlevad selle poole ja konkurents on paratamatult suur,“ lisab Teele.
Pingutab lõpuni
Asi, mida Teele on tänu spordile õppinud ning mida tegelikult igaüks igas muus eluvaldkonnas eeskujuks võib võtta on see, et sõidu lõpetab finišilipp. Teisisõnu tähendab see, et pingutama peaks alati lõpuni. „Sõidu ajal tuleb pingutada, et hiljem saaks oma tulemuste üle uhke olla. Seda tuletatakse mulle igakord enne starti meelde ja see on andnud mulle teel olles jõudu rohkem pingutada,“ lausub Teele.
Ainulaadne Vans
Teele valitud spordiala näitab kahtlemata, et talle meeldib hallist massist erineda. Just samal põhjusel meeldib Teelele ka Vans. „Vans on teiste toodetega võrreldes ainulaadne, mis muudab selle lahedaks. Näiteks ühel rulal kujutatud muster jätab laheda finišilipu mulje,“ toob Teele välja. „Lisaks on Vansi tooted tehtud tugevast materjalist. Mulle on kõige tähtsam, et jalatsil ei kuluks tallad kergesti ära ja jääksid ikka jalanõu külge. Siiani on Vans selle ülesandega kõige paremini hakkama saanud. Kui lisada veel mugavus, mis laseb liikuda nii aeglasemas kui kiiremas tempos, siis paremaid jalatseid ei oskaks ma tahtagi.“
Vansi riideid peab Teele samuti mõnusateks, mugavateks ja kõigele lisaks on neil stiili. „Mulle meeldivad väga ka Vansi seljakotid, mis on tehtud vastupidavast riidest ega lagune kergelt. Julgen soovitada neid just head kvaliteeti ja välimust silmas pidades.“
Tekst: Liisi Rist
Pildid: Motostart Photography ja Mart Vares
Johannes Seemani elu juhib tennis