Sprinter Marek Niit on aastaid kasutanud jooksutreeningul Nike Pegasus tosse ning läbi kulutanud kümneid paare. Septembris testis ta Nike Pegasus 34 mudelit, millega jooksis asfaldil, metsarajal, kruusal ja staadionil.
Üldiselt eelistan jooksmiseks metsarada või staadionikatet. Kindlasti ei soovita ma trenni teha asfaldil, eriti kui kiirused lähevad suuremaks, just sellepärast, et kehva jooksutehnika puhul on asfaldi peal joostes kiired tulema erinevad jooksja vigastused, millest võivad hiljem tekkida pikaajalisemad tõsisemad traumad, mis võivad sundida üldse spordi tegemisest loobuma. Seega väga tähtis on nii tossu valik kui ka pinnas, kus trenni teha.
Sobib asfaldile
Õiget jooksutehnikat kasutades sobib Nike Pegasus 34 ka asfaldil jooksmiseks, mina olin üllatunud, kui sujuv see oli. Kasutasin Pegasus 34 tosse Tallinna sügisjooksu 10 km distantsil ja läbisin ka selle ilma suurema vaevata, kui rääkida just jalatsi kestvusest ja tulemuslikkusest. Ma ei tundnud mingeid takistusi ega põhjuseid, miks peaksin tossu vahetama ja olin üllatunud, kui hästi Pegasus peab vastu ka pikemal distantsil. Samuti ei tekkinud kergliiklusteel joostes kordagi tunnet, et tossu toestus on liiga pehme või et toss on liiga raske. Pegasus 34 on kerge, aga samas väga vastupidav ja ühtlase tallatoestusega, mis on jooksja jaoks väga oluline. Jooksmine asfaldil on piisavalt mugav ega tekita tunnet, et jalg saab ülekoormatud.
Metsas ja staadionil
Kruusa peal ja metsarajal jooksmiseks sobib Pegasus 34 väga hästi, sest aitab vastu võtta võimalikud kivid, juurikad jms, mis võivad liikumist segada. Staadionil, kus kiirused on suuremad, on Pegasus 34 eriti kvaliteetne, kuna nendega saab kiiresti joosta nii, et tehnika säilib ja jalg tunnetab rada hästi. Staadionil tulevad välja Pegasuse kõige suuremad trumbid ja tugevused, sest neil on olemas jooksu ajal vaja minev kergus, aga samas piisav toestus.
Pegasuse puhul meeldibki mulle, et ta toestab jalga täpselt nii palju kui vaja ja sobib ka minu jala kujule väga hästi. Tald on ühtlane, mitte liiga pehme, mitte liiga kange ja talla toestus on ühtlaselt jaotatud kannast varbani, mis on nn “kuldse keskmise” treeningvahendina mulle väga oluline.
Sobib ka vabaks ajaks
Pegasuse varasemad mudelid on olnud kinnisemad, aga 34 tunduvad jalas kergemad ja veelgi mugavamad. Need on minu jaoks alati olnud pigem jooksujalatsid, mitte vabaajajalatsid, aga mida mudel edasi, seda rohkem kannan neid ka vabal ajal. Värvilahendus kuldse ja mustaga meeldib mulle eriti, sest sobib paljude riietega.
Välimuse osas ongi Pegasus läbi elanud mitmeid faase ja liigub vabaaja look’i poole. See ei ole halb, sest vajalikud jooksmise funktsioonid on endiselt säilinud. Materjalid ja kihid on veidi muutunud, mõnel versioonil on kihte vähem, mõnel rohkem, aga üldiselt on Pegasus multifunktsionaalne, olen nendega jooksnud lumes, kuumal asfaldil ja niisama jalutanud ning need peavad väga hästi vastu.
Kokkuvõtteks:
Väga mugavad, hoiavad ja toestavad piisavalt jalga, kuid siiski lasevad ka kiiresti joostes jalal tossuga n-ö kaasa minna.
Tald kohaneb erinevate pinnastega väga hästi, samamoodi ka kiiruste muutumisega. Tald ei ole liiga jäik ega liiga pehme. Talla toestus on ühtlaselt jaotunud, mis on kiirjooksul väga oluline. Ka 10 km läbides tundus, et toss hoiab end väga hästi ning kvaliteet püsis kogu distantsi vältel.
Sobib nii lühikese kui pika distantsi läbimiseks, aga kõige enam soovitan Pegasus 34 just lühemate maade jooksmiseks, sest tossud on ideaalsed kiirjooksuks.
Materjalid on vastupidavad igasugustes ilmastikutingimustes. Pole selles suhtes mitte ühegi Pegasusega probleemi olnud, kihtidega on nad mänginud ja veidi ehk pehmemate ja hingavamate materjalide peale läinud, aga see on aja jooksul positiivseid omadusi pigem võimendanud.
Esimest korda jalga pannes vajab veidi harjumist, minu jalg harjub uue tossuga ära umbes nädala jooksul.
Tekst: Marek Niit
Fotod: Nike / erakogu
Kuhjaga inspiratsiooni spordibiograafiatest