Kui Niina Petrõkina (21) uisutas end taas Euroopa meistriks ning liugles olümpiajääl seitsmendaks, ei rääkinud need tulemused vaid punktidest ega kohtadest protokollis. Need jutustasid visadusest, raskustega toimetulekust ja armastusest iluuisutamise vastu, mis on viinud ta elu parimasse vormi.
Käesolev aasta on olnud sulle sportlikus mõttes väga edukas. Sa tulid teist korda Euroopa meistriks ning saavutasid olümpial Eesti iluuisutamise ajaloo parima, seitsmenda koha. Kuidas ise tulemustega rahul oled ja milliste emotsioonidega neid praegu meenutad?
Raske on oma tulemusega rahulolematu olla. Olen siiralt uhke oma tiimi üle – nii lühikese aja jooksul pärast sügisel toimunud operatsiooni suutsime valmistuda nii suurteks võistlusteks ning mitte ainult osaleda, vaid taastada vormi. Võin öelda, et praegu olen oma elu parimas vormis. Olen väga rahul nii tulemustega kui ka puhaste kavadega ning meenutan seda hooaega suure tänutunde ja rõõmuga.
Milano Cortina oli sinu esimene olümpia. Kas see oli teiste võistlustega võrreldes ka kuidagi erilisem?
Võistluse mõttes ei olnud midagi väga teistsugust – sama jää ja samad kavad. Kuid elukorraldus oli hoopis erinev. Olümpiakülas elasid koos väga paljude erinevate alade sportlased, mis lõi täiesti teistsuguse atmosfääri. See oli väga eriline kogemus. Kõige rohkem meeldis mulle märkide vahetamine – nii sain tutvuda sportlastega erinevatest riikidest ja spordialadelt. Olümpiakülas leidus palju huvitavat, millega tegeleda. See andis positiivseid emotsioone ja uusi tutvusi.
Sa said esimese Eesti iluuisutajana kutse olümpia galaetendusele, kus astusid üles spetsiaalselt galadeks valminud ja palju tähelepanu võitnud tangokavaga. Kui oluliseks sa seda võimalust pead?
Olümpia galaetendusel osalemine on minu jaoks suur au ja tunnustus. See tähendab, et sinu esinemist on märgatud ja hinnatud. Galal esinemine meeldib mulle väga, sest seal saab uisutada vabamalt ja nautida hetke ilma pingeta, mis tavavõistlustega kaasneb. See on võimalus näidata oma isikupära ja suhelda publikuga teistsuguses, lõbusamas õhkkonnas.
Mitte ühelgi spordialal ei tule head tulemused ilma järjepideva tööta. Sina oled iluuisutamisega tegelenud juba 17 aastat ning kogu selle aja Svetlana Varnavskaja käe all. Kui palju sa igapäevaselt jääl treenid ning kui palju treeninguid toimub väljaspool jäähalli?
Treenin kuus päeva nädalas, pühapäev on ainus puhkepäev. Tavaliselt on kaks jäätrenni päevas, üks poolteist tundi ning teine viiskümmend minutit. Iga päev teeme treeningsaalis nii soojenduse kui ka lõdvestuse. Lisaks teeme mitmesuguseid jääväliseid treeninguid: üldfüüsiline ettevalmistus, koreograafia, tantsutrennid ja venitused. Jääväline töö on väga oluline osa igapäevasest ettevalmistusest.
Mida sa treeningute puhul ise kõige rohkem naudid?
Mulle meeldib väga hüpata, sest tunne hüppe ajal on eriline. Kuid kõige parem tunne on see, kui näed oma töö tulemust ja saad aru, et oled arenenud. Siis hakkad tõeliselt nautima seda, mida teed.
Kui oluline on sinu jaoks mugav ja toetav treeningvarustus ning mille järgi sa seda valid?
Hea varustus on väga oluline. Kui tunned end trennis hästi ja enesekindlalt, mõjutab see ka tulemust. Valin riided selle järgi, et need oleksid kvaliteetsed, mugavad ja sobiksid aktiivseks liikumiseks.
Mul on peaaegu pool kappi täis Nike tooteid, sest see on üks minu lemmikbrände ning minu jaoks ka üks mugavamaid. Eriti meeldivad mulle nende treeningretuusid, topid ja pusad.
Mis sind kõige rohkem motiveerib iluuisutamisega edasi tegelema – unistus medalist, soov iga päev natuke paremaks saada või hoopis midagi muud?
Natuke kõike, aga kõige olulisem on armastus oma ala vastu. Ma ei kujuta oma elu ilma iluuisutamiseta ette. Just see kirg motiveerib mind iga päev edasi töötama ja arenema.
Sa oled silma jäänud emotsionaalsete esitustega, aga ka väga enesekindla uisutajana. Kust tuleb su enesekindlus – kas see on kaasasündinud või treenitav oskus?
See on kindlasti treenitav oskus. Varem olin trennis alati enesekindel, kuid võistlustel ei suutnud oma maksimumi näidata. Aja jooksul õppisin enesekindlust ka startidesse üle kandma. Selleks kulus palju aastaid – pidin õppima ennast paremini tundma ja enne igat võistlust õigesti valmistuma.
Kui anda üks soovitus noorele, kes alles otsib oma ala, siis mis see on?
Kui alustad millegagi, siis ei pea kõik kohe õnnestuma. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja palju aega ja järjepidevat tööd. Teel tuleb ette nii tõuse kui mõõnu, kuid oluline on õppida ka raskustega toime tulema. Just see aitab hiljem veel kõrgemale tõusta.
Miks on sinu arvates oluline, et inimesed üldse liiguksid ja sporti teeksid – isegi kui nad ei taha tippsportlaseks saada? Kellele ja miks võiks soovitada iluuisutamist?
Sport on tervis. See aitab hoida nii keha kui ka vaimu heas vormis. On oluline arendada mitte ainult oma mõistust, vaid ka keha. Regulaarne liikumine annab energiat, parandab enesetunnet ja aitab paremini igapäevaeluga toime tulla, isegi kui eesmärgiks ei ole tippsport.
Iluuisutamist soovitaksin kõigile, kes tahavad arendada oma keha ja koordinatsiooni. Iluuisutamine on erakordselt mitmekülgne spordiala – see ühendab jõu, ilu, muusika ja tantsu. Jääl arenevad nii füüsiline vorm, painduvus kui ka eneseväljendusoskus.
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Keir Rämson
Spordinädala kokkuvõte: nädalat kroonib Henry Sildaru olümpiahõbe