Nike kaanetüdruk Sandra Raju

Sandras on julgust, läbilöögivõimet ja heas mõttes ameerikalikku positiivsust. Tema trennid on show’likud ja artistlikud, kuid füüsilise poole kõrval on sama tähtis ka mentaalne, inimese motiveerimine ja kannustamine.

„Aasta aega on programm nüüd laagerdunud. Loomulikult on uusi asju keeruline juurutada, aga mul endal on NTC suhtes suur usk ja huvi ning näen selles meeletut potentsiaali,“ räägib Sandra ja lisab, et suveks on nad eriti põnevaid asju välja mõelnud. Mida täpsemalt, näeb juba Maijooksul.

See, kuidas Sandrast Baltikumi peatreener sai, iseloomustab tema innukust kõige enam. „Mul oli Nikega kontakt olemas ja sestap läksin ja lihtsalt küsisin, kas ja kuidas oleks võimalik saada Nike treeneriks,“ kirjeldab Sandra. Ja ta juhtus olema õigel ajal õiges kohas. Naise CV ja fotod saadeti Oregoni, Nike peakontorisse, ning kui sealt tuli jah-sõna, leidiski Sandra Raju end USA-st koolituselt.

Mida Nike Training Club tähendab?

„Peamine eesmärk on saada inimesi liikuma ja pakkuda selle jaoks õigeid vahendeid: riideid, jalanõusid, motivatsioonivideoid ja treeningäppe. Minu arvates sarnaneb NTC põhimõte Sportlandi motoga „Sport massidesse“,“ tutvustab Sandra ja mainib, et eelkõige tegeletakse müütide ja vabanduste – ma ei oska, mul ei ole selleks raha, ma ei suuda alustada – murdmisega.

Aeroobikast on Nike treening sama kaugel kui sussid tossudest. „See on spordist inspireeritud, funktsionaalne trenn igapäevaseks eluks, mis tagab koormuse kõigile lihasgruppidele,“ tõdeb treener ning kuigi ta arvestab iga inimese eripära ja treenitust, näeb naine, et NTC on pigem edasijõudnutele. „See on emotsionaalne, hästi intensiivne, mingi baas peaks ikka all olema, aga ma annan alati harjutusest nii lihtsama kui keerulisema variandi nii, et ka algajad saaksid treeningu tervislikult läbitud. Kedagi ukselt tagasi ei saadeta.“

Sandra teab enda käest, kuidas kõik päevad pole vennad ja kui enesetunne ütleb, et võta rahulikumalt, siis tasuks keha kuulata. „Ma ei häbene rääkida, et paar aastat tagasi tõmbasin ma ennast täiesti tühjaks, töötasin viimase piirini. Olin täiesti audis, aga seda oli hädasti vaja, et ka ise aru saaksin, et selline muster – hommikul kell kuus üles, siis töö, trenn, trenn, tantsutüdrukud, oma ettevõte, kell kaks öösel magama – ei toimi. Eraelu üldse puudus,“ kirjeldab Sandra ja ütleb, et püüab nüüd kõike teadlikumalt korraldada.

Tartust Roomani

Hetkel saab NTC trennidest osa võtta kõigis My Fitnessi Tallinna, Pärnu ja Tartu klubides. Suvel on mõte proovida sama ka välistingimustes ning haarata koolitustesse ka kergejõustiku ja pallimängu taustaga inimesi. Sandra sõnul peaks treeningut proovima ka mehed. Ta andis just näidistunni FC Flora jalgpallimeeskonnale ja nii mõnigi vutiäss kommenteeris pärast seda, et saab nüüd aru, kui naine aeroobikast tulles kurdab, et on nii väsinud.

Välismaa mehed rühmatreeningu suhtes nii tõrksad pole kui eestlased, teab Sandra, sest annab tunde ka TTÜ-s. „Mõnes minu tunnis oli eelmisel semestril ligi 40% mehi, aga neist pooled Erasmuse stipendiaadid.“

Kui jätkata numbrite keeles, siis kolme Balti riigi kohta on koolitatud juba 60 treenerit. Harrastajate hulgast annab aimu kas või üksainus üritus, mis tõi Saku suurhalli rohkem kui 1200 inimest. Sandra sõnul võib seda Põhjamaade suurimaks NTC- ja fitness-sündmuseks nimetada.

Kõige popim on treeningstiil USA-s, kuid ka Euroopa tõstab tugevalt pead, eelkõige Rootsi, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Itaalia. Reisimist on selle ametiga palju, viimasel ajal aina rohkem, tõdeb ka Sandra ise ja arvutab, mitu nädalavahetust ta veebruaris-märtsis üldse kodus on saanud olla. „Ma pooldan seda, et välismaal tuleb käia kogemusi omandamas.“

Rahvusvaheliste treenerite töövahend on inglise keel ja Sandra pole pidanud oma oskuste pärast häbenema. „Minu inglise keel on hea, olen tänulik isale, kes mind kannustas õppima. Keskkooli ajal elasin ka aasta Inglismaal ning hiljem kolm kuud Ameerikas Hawaiil,“ loetleb naine keeleõppe tagamaid.

Sandralt on tihti küsitud, et miks ta ennast promob igal pool ning postitab oma pilte ja videoid, aga ta teab, et läbi positiivse edevuse saab oma sõnumit lihtsamini edasi anda. „Me püüame olla seal, kus on meie publik. Ja et jõuda rohkemate inimesteni, tulevadki appi klipid ja fotod.“

Mõtestatud hobid

„Treeneritöö on minu kutsumus, see meeldib mulle ja tean, et olen selles hea,“ sõnab Sandra kahe treeningu vahelisel pausil. Kutsumus näitas oma palet juba koolitüdrukueas. 16-aastase Rõuge tüdrukuna sai temast Võru võrkpalliklubi tantsutüdruk ja hiljem ka treener. „Aasta aega suutsin seda vedada. Nädala sees õppisin ülikoolis rekreatsioonikorraldust, puhkepäeviti käisin Rõuges trenni andmas.“

Edasi tuli juba TTÜ tantsutüdrukute tiim, millest kasvas välja tantsiva manageri amet ning tänu millele kutsuti Sandra ka TTÜ spordikeskusesse tööle. Seejärel aeroobikakuninganna tiitel ning loogilise jätkuna NTC Master Traineri litsents.

Talvel on naise kirg lumi ja lumelaud. „Ma olen ettevaatlik, sest mu keha on mu töövahend,“ tõdeb Sandra ja jätkab, kuidas tema sõbrad naeravad, et ta pole end kunagi lumelauaga sõites vigastanud, ikka ainult tantsides.

Hobidest rääkides tõdeb Sandra, et need on tal ikka veidike kiiksuga. „Ma kogun paberkotte ja pisikesi šampanjapudeleid. Ma olen endale lubanud, et kui olen mõne konkreetse eesmärgi täitnud, siis võin ühe pudeli lahti teha, aga seni pole veel ühtegi avanud. Olen liiga nõudlik enda vastu.“ Tänu nõudlikkusele on Sandra jõudnud sinna, kus ta praegu on.

„Ma olen väga tänulik Sportlandile, kes on aidanud nii TTÜ tantsutüdrukuid kui ka mind isiklikult. Nendeta ei istuks ma täna siin,“ tunnustab Sandra suurimat toetajat. Kuhu edasi, kas äpid ja muud tehnilised vahendid lükkavad lihast ja luust treeneri ajalooannaalidesse? „Uusi lihaseid pole tõesti võimalik enam avastada, kuid vajadus inimliku kontakti ja sideme järele ei kao kunagi,“ lausub Sandra ja lippab My Fitnessi treeningut andma.

[alert color=”violet” icon=””]Sandra Raju 5 motivatsiooninippi:

• Tehnika enne tempot.
• Puhkus on tugevatele.
• Kuula oma keha, keha „räägib“ sinuga.
• Kui tunned, et nüüd on kõik, siis ühe harjutuse jõuad alati veel.
• Tund aega trenni moodustab vaid 4% sinu päevast.[/alert]

 

Tekst Monika Kelle, fotod Sportland