Novella Uiga: kes ei proovi, see ei saagi teada

Kui sa pole veel kuulnud nime Novella Uiga, siis nüüd on viimane aeg see meelde jätta. Seda kohtad tulevikus kindlasti nende uudiste rubriigis, mis räägivad Eesti saavutustest innovatsiooni ja tehnoloogia vallas.

Ükskõik millises valdkonnas tunnustatud tegijaks saamine nõuab palju tööd ja õppimist ning saab alguse juba siis, kui laps läheb kooli. Novella (22) tee tähtede poole algas Tartus Miina Härma gümnaasiumis, 5. klassi läks ta Tallinna 21. keskkoolis, 7. klassi Tallinna Reaalkoolis ning gümnaasiumis käis Tallinna Inglise Kolledžis. „Gümnaasiumitest jäid toona sõelale Reaalkool ja Inglise Kolledž, aga valisin viimase, sest tol ajal tundus, et reaalained pole minu jaoks. Olen väga rahul, et nii mitmes koolis olen õppinud, sest see andis palju kogemusi ja laiendas tutvusringkonda. Mul on siiani sõpru igast koolist,“ ütleb ta.

Füüsika on lahe

Neiu sõnul polnud lihtne valida eriala, mida ülikoolis tudeerida. Päris esimese korraga ei suutnudki ta õiget otsust teha. „Kuna mu ema on majandustaustaga, läksin omandama sama ala, arvestades, et majandus annab hea algbaasi. Õppisin kaks semestrit ja sain aru, et see ei ole siiski mulle. Tahtsin edasi õppida midagi lahedat ja küberfüüsikaline süsteemitehnika kõlas väga huvitavalt. Nüüd omandan kolmandat aastat seda eriala TalTechi Tartu kolledžis.“

Kuna küberfüüsikaline süsteemitehnika kõlab enamikule nagu hiina keel, on Novella pidanud sageli selgitama, mida ta õpib. „See on keeruline. Ma ei ole ikka veel ühte õiget definitsiooni leidnud,“ naerab ta. „Võib öelda, et küberfüüsikaline süsteemitehnika koondab elektroonika, robootika, füüsika ja programmeerimise. See tegeleb tarkade süsteemidega ja sellega, kuidas neid süsteeme luua, kuidas neid meie maailma integreerida ja hallata. Näiteks droonid, isesõitvad autod. Samuti targa maja süsteem, kus maja teab, milline on ruumide temperatuur ja õhuniiskus ning annab märku, kui seda on vaja reguleerida,“ kirjeldab ta eriala olemust.

Õpingud on algusest peale olnud väga põnevad. „Olen end vahel ka väga rumalana tundund, aga põnevus kaalub kõik üles. Kõige rohkem on üllatanud see, kui palju on meie ümber juba praegu asju, mis on minu erialaga seotud. Olen aru saanud, et füüsika võib päriselt lahe olla,“ kinnitab ta. Neiu märgib, et gümnaasiumis füüsika talle ei meeldinud, sest see tundus igav. Tema arvates võiks juba keskkoolis olla teooria kõrval rohkem praktikat, et õpilased saaksid paremini aru, millist rolli füüsika igapäevaelus mängib.

Peaaegu üheksa ametit

Novellaga juttu ajades kerkib korraks kahtlus, kas tema ööpäevas on rohkem kui 24 tundi. Kuidas ta muidu kõike jõuaks? Õpingute kõrvalt tegutseb ju hakkaja tüdruk mitmel muul rindel. Töötab IT-alal ühes iduettevõttes, kuulub Tartu Tudengipäevade korraldustiimi ning lööb vabatahtlikuna kaasa Solaride’is.

„Gümnaasiumist alates olen kooli kõrvalt töötanud ja ülikooli minnes hakkasin samuti kohe tööle. Lisaks liitusin siis tudengipäevade korraldajatega,“ räägib Novella, et on harjunud pidevalt tegevuses olema.

Kuigi kõik nimetatud tegevused panevad tal silmad särama, siis erilised sädemed ilmuvad ta pilku siis, kui ta räägib Solaride’ist. Kes ei tea, siis Solaride on mahukas projekt, milles osalevad kuue Eesti ülikooli tudengid eesmärgiga panna koolis omandatud teadmised praktikas proovile ja ehitada Eesti esimene päikeseauto. „Meil on väga lahedad mentorid, kes aitavad tudengitel kokku panna otsast lõpuni ise ehitatud auto. See on väga huvitav,“ sõnab Novella. Tema vastutada on auto siseelektroonika toimimine. „Minu ülesandeks on paika panna see, mida autos sees on vaja näha ning kuidas need asjad toimima peaksid. Samuti valin välja vajalikud nupud, ekraanid jms. Lisaks koordineerin disaineri ja programmeerimistiimi vahelist tööd.“

Investeerides enda tulevikku

Enamiku oma valikutest on noor naine teinud teadlikult tulevikku investeerides. „Näiteks tudengipäevadega liitusin väga teadlikult, sest see on hea koht, kus teadmisi proovile panna. Solaride’i pakkumine hüppas küll juhuslikult minu Facebooki uudisvoogu, aga seal tegutsema asudes sain kohe aru, et projektis on igas mõttes väga kasulik osaleda.“

Peale ülikooli lõpetamist on Novellal kindel plaan edasi õppida, aga ta pole otsustanud, kus seda teha, ega tea veel, milline kitsam suund valida. „Varem mõtlesin, et õpin edasi arukaid süsteeme ja selle taga olevat koodikirjutamist, aga nüüd olen Solaride’i kaudu elektroonikaga tegelenud ning ka see tundub põnev. Võimalikke suundi on veel muidki,“ mõtiskleb ta.

Neiu julgustab teisi noori eri asju proovima ja rohkem endasse uskuma.
„Mina ei teinud kohe õiget erialavalikut, aga ma ei kartnud eksida. Lõpetan bakalaureuse õpingud 23-aastasena ja suures pildis ei muuda see midagi, et ma ühel aastal midagi muud tegin,“ leiab ta. „Kui mõni eriala huvitab, siis pole vaja peljata, et sa ei saa hakkama või ei ole piisavalt võimekas. Noored inimesed ongi enamasti ebakindlad, mis on tegelikult okei, aga kui sa üldse ei proovi, siis sa ei saagi teada,“ arvab ta.

Sport annab energiat

Kuigi Novella päevad on tihedalt töö ja õppimisega täidetud, leiab ta aega spordi jaoks, sest just sealt saab ta vajalikku energiat.

Aastaid tagasi tegeles ta tõsiselt Tai poksiga, kuid kahjuks tõmbas sellele kriipsu peale vigastus. „Käisin võistlemas ja mul olid väga suured ambitsioonid, aga umbes kuus aastat tagasi vigastasin end trennis väga õnnetult. Pidin treeningud mitmeks kuuks pooleli jätma ja samal tasemel jätkata enam ei saanud. Vaimselt oli väga raske leppida, et ma ei saagi edaspidi Tai poksiga tegeleda. Pidin leidma muid tegevusi, mis mind köidaksid ja mõtted sellelt eemale viiksid,“ räägib ta.

Õnneks ei olnud vigastuse tagajärjed nii hullud, et neiu spordist päriselt loobuma oleks pidanud. „Teen nii palju trenni kui võimalik. Käin jõusaalis, vahel koti peal poksimas ja ujumas. Mängin ka kettagolfi, sest see on mõnus rahulik liigutamine, mille ajal saab kaaslastega juttu ajada. Kui ma pole mitu päeva trenni jõudnud, siis olen närvilisem ja energiat on vähem. Seega on sport minu elus väga olulisel kohal,“ kinnitab Novella.

Tekst: Merilin Piirsalu