Sportlandis töötab palju inimesi, kes on ühtviisi edukad nii töös kui ka spordis Üks nendest on Sportland Järve outdoor-osakonna vanemteenindaja Olaf Põldoja, kelle suur armastus on rattasport ning kes tänavu võitis M klassis (mehed sünniaastaga 1991-2003) Škoda MTB kolmapäevakute sarja.
„Škoda MTB kolmapäevakute sari meeldib mulle eelkõige seetõttu, et on harrastajatele üks tehnilisemaid võistlussarju Eestis ja seal saab end selles võtmes proovile panna. Selle aasta Keila etapp üllatas eriti, sest tehniliselt väljakutsuvaid elemente rajal oli küll ja veel,“ toob ta välja.
Rattur tõdeb, et sarja üldvõit tuli talle suure üllatusena ning sellise eesmärgiga ta sõitma ei läinud. „Tavaliselt olen oma võimetest lähtudes sihtinud kolmandat kohta, kuid see on varem igasuguste erinevate apsakate tõttu saavutamata jäänud. Igat võistlust lähen tegelikult sõitma enda heaolu silmas pidades – et saaks end liigutada ning koht polegi alati esmatähtis,“ lausub ta.
Kogemusi mitmel rindel
Rattasõidu juurde jõudis Olaf umbes 15 aastat tagasi tänu oma isale, kes on sama alaga tegelenud juba väga pikka aega ning on pojale siiani väga suureks eeskujuks. „Oma vanuse kohta on isal sees ääretult suur spordipisik ning ta on üllatavalt heas vormis, see sunnib mindki rohkem pingutama, et võistlustel isa kõrval mitte häbisse jääda,“ tõdeb ta.
Kuna 15 aastat on ühe alaga tegelemiseks päris pikk aeg, on selle aja jooksul kogunenud mälestusi nii ägedatest emotsioonidest kui ka mitmesugustest väljakutsetest. „Kui aastaid tagasi kerida, siis kõige ägedam ja emotsioonide rikkaim elamus oli kindlasti mu esimene Haanaja100, kuhu läksin vaid teadmisega, et see on üks väga raske katsumus. Mul polnud vähimatki ettekujutust, kas ma selle üldse läbin, kuid õnneks sai see katsumus tehtud ja väga ägeda emotsiooniga. Haanja100 on nüüd minu iga aastases võistlusnimekirjas,“ räägib Olaf.
Ta nendib, et rattasõidus ei pääse ka ilma kukkumiste ja tehniliste viperusteta ning pole temagi nendest puutumata jäänud. „Kõige eredam ja valusam mälestus on ajast, kui alles hakkasin rattasõiduga tõsisemalt tegelema ja endal mõlemad õlad puruks kukkusin. Selle õnnetuse tõttu kadus mõneks ajaks rattasõidu isu ära, kuid sain sellest üle. Läbi selle kogemuse tekkisid õnneks ka teatud oskused ohte hinnata ning tänu nendele olen suutnud hilisemaid suuremaid kukkumisi ja äpardusi vältida.“
Tööandjaga on vedanud
Nendele, kes armastavad sporti teha ja spordimaailma uudistega kursis olla, on Sportland Eesti ideaalne tööandja. Pea kuus aastat töökogemust Sportlandi kauplustes on andnud ka Olafile hea võimaluse rattavarustuse arengutel ja uutel tehnoloogiatel silma peal hoida. „Rattaspordis leiutatakse igal aastal uusi ja ägedamaid tehnoloogiaid nagu igas teises valdkonnas, kuid selle aja jooksul, mil olen Sportlandis töötanud, võiks vast rattavarustuse osas suuremaks arenguks pidada elektroonilist käiguvahetuse süsteemi,“ toob ta välja.
Boonuseks on ka see, et tänu tööandjale on Olaf saanud osaleda väga paljudel rattaspordi üritustel, kuhu muidu ei oleks võib-olla jõudnud. „Sportland on kindlasti andnud võimaluse osaleda erinevatel üritustel, nagu näiteks Bosch Eesti Maastikurattasari, Tartu Rattamaraton, IRONMAN ja Haanja100,“ loetleb ta.
Nautides sõitu maanteel ja maastikul
Olafile meeldib rattaga sõita nii maanteel kui ka maastikul ning seda igal aastaajal. „Trenni teen pigem nii kuis muude asjade kõrvalt aega leian ning üritan hoida treeningud 50-50 nii maastikul kui maanteel. Hooaeg kestab tavaliselt aasta ringi, sest ka talvel tekib igatsus ratta selga ronida,“ ütleb ta.
Tänu mitmekülgsetele huvidele ja aastaringsele sõitmisele on ka tema rattapark üsna suur. „Sealt leiab rattaid pea kõikidest kategooriatest, alustades ägedast linnarattast ning lõpetades tippklassi maastikurattaga.“
Rattaspordi suurim võlu on Olafi sõnul see, et sellega saab tegeleda värskes õhus. „Kuna treeningutel on vahemaad päris pikad, siis saab avastada uusi ja huvitavaid kohti, kus varem pole käinud või kuhu auto või muu vahendiga alati ei pääse. Kuna tegu on ikkagi tehnikaspordiga, siis on mõnikord huvitav ka näpud õliseks teha,“ ütleb ta.
Hoiab kaasmaalastele pöialt
Lisaks sellele, et Olaf igal võimalusel ratta selga istub, hoiab ta silma peal nii Eesti kui maailma rattaspordil ning seda samuti nii maastiku- kui ka maanteeratta osas. „Eesti ratturitest on üks suurtest lemmikutest Jaan Kirsipuu, kes küll enam ei võistle, aga suutis omal ajal laias maailmas tegusid teha ning suunab tänapäeval Eesti noori kõige kõrgema taseme poole. Tegevsportlastest hoian praegu enim pöialt Tanel Kangertile ja Martin Loole, kes omal alal väga häid tulemusi näidanud,“ sõnab ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Kas teadsid, et mäesuusa hooajaks saab valmistuda ka rulluiskudel?