Viimase 80 aasta jooksul on võimaluse olümpiatuld kanda saanud üle saja tuhande inimese. 24. oktoobril süüdati tõrvik taas ning algas 107 päeva pikkune teekond Olümpiast PyeongChangi. 2018 kilomeetri vältel kannavad Kreekas ja Koreas olümpiatuld 7500 inimest.
Olümpiatule süütamise traditsioon sai alguse juba 776 aastat eKr antiikolümpiamängudel, kui tuli süüdati Zeusi ja tema mõjuvõimsa naise Hera auks. Tänapäevalgi läidetakse olümpiatõrvik Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera templi varemete ees, nõguspeegli abil päikesekiiri koondades. Tseremoonia viivad läbi 11 näitlejat, kes mängivad preestritare. Seejärel liigub tuli erilise teatejooksuna tõrvikult tõrvikule kantuna olümpialinna. Iga osaline saab olümpiatõrvikut kanda keskmiselt 200 meetrit, kuid vajaduse korral viiakse tuld edasi näiteks lennuki või laevaga. Kui tuli kustub, süüdatakse tõrvik uuesti varulättest. Inimest, kes tule olümpiastaadionile kannab, hoitakse põnevuse tekitamiseks viimase hetkeni saladuses, kuid tavaliselt süütab olümpiatule korraldajamaalt pärit kuulus sportlane. Olümpiamängud kuulutatakse lõppenuks, kui lõputseremoonia ajal olümpiatuli kustutatakse.
Sakslaste idee
Olümpiatule teatejooksu traditsioon sai alguse 1936. aasta Berliini mängude eel, mil 3331 jooksjat kandsid tõrvikut 12 päeva ja 11 öö jooksul 3187 kilomeetrit. Täpselt nii pikk on teekoond Olümpiast Saksamaa pealinna Berliini.
Taliolümpiamängudele kanti tuli mõnevõrra hiljem, 1952. aasta Helsingi taliolümpiamängude eel. Olümpiamängud avas siis tule süütamisega üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi. Sealt saigi alguse traditsioon valida viimaseks olümpiatõrvikut kandvaks inimeseks maailmakuulus sportlane. Esimeseks olümpiatule süüdanud naiseks oli 1968. aasta Mehhiko olümpiamängudel Enriqueta Basilio.
Iseloomuga olümpiatõrvik
Igaks olümpiaks disainitakse omanäoline olümpiatõrvik, mis korraldajamaad kõige paremini iseloomustab. PyeongChangi olümpiatõrvik on 700 mm pikk, kuna just nii mitme meetri kõrgusel merepinnast linn asubki. Põleti viisnurkne ots sümboliseerib viielt kontinendilt pärit sportlaste ühtsust ja valge värv tähistab PyeongChangi lumist maastikku. Tõrviku looklev disain on inspireeritud Korea traditsioonilisest valgest portselanist ja selle elegantsest ilust. Tõrvik peab vastu ka kõige äärmuslikumatele ilmastikuoludele: see talub nii 35-kraadist sooja kui ka külma ja 35 km/h kihutavat tuult.
Oktoobri lõpus läidetud olümpiatule sihtkoht on olümpiamängude avatseremoonia 9. veebruaril 2018.
Tõrkuv tõrvik
1998. aasta taliolümpiamängudel, kui tõrviku konstruktsioonile veel nii palju tähelepanu ei pööratud, kustus leek teel Naganosse vähemalt üheksal korral. Algul süüdistati ilma, sest tõrvikukandjad sattusid tugeva lumesaju kätte. Seejärel süüdistati jooksjaid, kes hoidsid tõrvikut väidetavalt vale nurga all. Lõpuks leiti tõeline süüdlane – tõrviku konstruktsioon – ja probleemid lahenesid.
Emotsionaalsed hetked
On juhtunud ka seda, et süütamistseremoonia ajal päike ei paista ja olümpiatuld on võimatu traditsiooniliselt ehk päikesekiirte abil süüdata. 2001. aastal lasti käiku varuplaan ja tõrvik sai läidetud varem süüdatud põlevast katlast. Kui see olümpiatuli lõpuks Salt Lake Citysse jõudis, süütas olümpiatule terve USA jäähokimeeskond, kes 1980. aasta olümpial võidu saavutas. See oli kogu spordirahva jaoks väga emotsionaalne hetk.
Tekst: Liisi Rist
Kuidas elada tervislikumalt?