Õpetaja Seidi Voogre: töös pakuvad mulle kõige rohkem rõõmu lapsed

Uus õppeaasta on loetud päevade kaugusel ning puhkuselt naasmiseks valmistuvad nii õpilased kui õpetajad. Üks õpetajatest on Seidi Voogre, keda ootab ees neljas aasta, et lastele tarkusi jagada. Ta räägib oma töö rõõmudest ja väljakutsetest ning sellest, kuidas tasakaalustab elu õpetamise ja sisuloomise vahel.

Kuidas leidsid tee õpetamise juurde?

Olen väikesest saadik teadnud, et tahaksin õpetajaks või koolitajaks saada. Seda soovi on mõjutanud kindlasti minu enda väga head, aga ka väga halvad õpetajad. Mõlemad olid omamoodi inspiratsiooniks. Sain vaadata, milline õpetaja mina tahaksin olla ning milline õpetaja ma olla ei soovi.

Kaua oled õpetamisega tegelenud ning kuidas oled oma ametis aastate jooksul arenenud?

Õpetamisega olen tegelenud juba kolm aastat, septembrist algab neljas. See aeg on läinud meeletult kiiresti. Loodetavasti olen õpetajana väga palju arenenud, aga seda oskaksid lapsed paremini öelda. Ise leian, et võrreldes varasemaga olen spontaansem, loovam ja kannatlikum.

Millises vanuses lapsi õpetad?

Ma õpetan koolieelses vanuses lapsi. Minu kõrvalerialadeks Tallinna ülikoolis pedagoogikat õppides olid eesti keel ja kirjandus ning ühiskonnaõpetus. Praegu olengi leidnud tee selleni, et olen eesti keele õpetaja. Täpsemalt olen spetsialiseerunud võõra emakeelega laste eesti keele õpetajaks.

Mis pakub õpetamise juures kõige rohkem rõõmu?

Oma töös pakuvad mulle kõige rohkem rõõmu lapsed. Nad on kõik nii erinevad, naljakad ning poevad väga sügavale südamesse. Samuti meeldib mulle jälgida laste arengut ning olla neile eeskujuks või inspiratsiooniks.

Millised on õpetaja suurimad väljakutsed ning kuidas nendega toime tuled?

Väljakutse on olla alati positiivne ja heas tujus. Kõik päevad ei ole ju vennad ning ka õpetaja ärkab vahel halva tujuga või segab mõni eraeluline probleem. Laste keskel läheb üldiselt halb tuju üle. Sellistel päevadel üritan lastega teha ka midagi ekstra lõbusat, et ma ei saakski mitte mingil juhul halvas tujus olla.

Mida ootad tulevasest õppeaastast ning millised eesmärgid oled endale seadnud?

Ootan, et saaksin õpetajana veel rohkem areneda ning enda kogemuste pagasit suurendada. Eesmärkideks on käia erinevatel koolitustel, digivahenditega rohkem sina peal olla ning neid õppetöös rakendada.

Millist nõu annaksid tulevastele õpetajatele?

Võin kinnitada, et iga algus on raske, aga edasi läheb ainult kergemaks. Mõned õpetajad saavad esimeses töökohas halva kogemuse ning loobuvad õpetajaametist, aga mina innustaks mitte alla andma. Kui on meeldiv kollektiiv ja juhtkond, siis võib õpetajatöö olla väga tore.

Õpetaja elukutse võib kohati siiski olla väga stressirohke. Mida teed vabal ajal patareide laadimiseks?

Mulle meeldib väljas jalutada või rattaga sõita, kui ilm lubab. Lisaks kuulan väga palju podcast’e ja muusikat.

Mul on plaanis sügisel hakata ka aktiivselt jõusaalis käima, sest trenn on väga hea stressimaandaja. Spordi ja liikumise tähtsusest olen just viimase kahe aasta jooksul paremini aru saanud ning see mängib minu elus üha suuremat rolli. Pärast trenni või jalutuskäiku on pea palju selgem, energiat on rohkem ning meel on rõõmsam.

Tegutsed ka sisuloojana. Kuidas leiad sobiva tasakaalu sisuloomise ja õpetamise vahel? 

Tasakaalu leidmine sisuloome ja õpetamise vahel on minu jaoks kerge, sest need on minu elust kaks täiesti erinevat osa. Laste keskel olen õpetaja Seidi, internetis olen sisulooja/influencer Seidi. Hoian need kaks teineteisest eemal. Oma sotsiaalmeedias ei kajasta ma õpetajatööst mitte midagi, sest see nõuaks minult palju rohkem aega ning õpetajaaamet ei seostu kuidagi ka minu sisuloomega. Õpetajatöö on mõjutanud minu sisuloomet vaid nii palju, et mul on selleks vähem aega ning ma ei saa nii palju koostöid vastu võtta.

Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Keir Rämson