Lugematute tiitlitega pärjatud kulturist Ott Kiivika auhinnakappi on aastatega kogunenud hulgaliselt medaleid ja karikaid. Nüüd on tulnud aeg neid publikule esitleda.
10. septembril 40. sünnipäeva tähistav Ott Kiivikas võitis oma esimese spordivõistluse 1983. aastal, kui oli 6-aastane. Tippsportlase karjääri alguseks võib lugeda aga aastat 1998, kui ta osales esmakordselt juunioride Euroopa meistrivõistlustel kulturismis. Eesti absoluutseks meistriks täiskasvanute vanuseklassis tuli Ott esimest korda 1999. aastal. Seejärel on erinevaid tiitleid ja medaleid kogunenud täpselt nii palju, et nendest saab kokku panna korraliku näituse. Alates 8. septembrist saab kuu aja jooksul Oti medaleid ja karikaid imetleda Sportland Ülemistes.
Kust tuli idee medalitest näitus korraldada?
Idee tuli tegelikult juhuslikult. Mu hea sõber Eduard Iganus, kes tavaelus töötab Kaitseliidus, tuli külla, vaatas seinatäit karikaid ja medaleid, mis mul kodus olid ja ütles, et ta prooviks midagi karikate küljes rippuvate medalitega ette võtta. Nii see alguse saigi. Ta tegi esimese kujunduse ja medaliraami, kus olid esitletud kõik Eesti meistrimedalid aastatest 1999 – 2016. Sellest esimesest sai juba väga korralik raam ja edasi hakkas lumepall veerema: võtsime teised medalid, jagasime need võistluste tähtsuse järgi ja eraldasime piirkonnad või nimed, näiteks Baltimaad, Põhjamaad, Grand Prix jne.
Kas mäletad emotsiooni, mis esimese võiduga kaasnes?
See oli 1983. aastal ümber Viljandi Paala järve jooksul. See oli joovastav tunne. Sealt edasi ma enam pidama ei saanudki, võistlesin kõikvõimalikel spordialadel väga palju ja enamasti olin ka väga edukas.
Millal ja mis alal pandi sulle kaela kõige esimene medal?
Esimene medal peaks pärinema 1988. aasta minikorvpalli festivalilt, kus tulime Eesti noortemeistriteks korvpallis. Varem olin saanud kuhja diplomeid.
Kas oled arvet pidanud, palju sul medaleid ja karikaid on?
Medaleid, mis tänaseks suuresti ka medalikastidesse on pandud ja millest väike osa on veel kodus, peaks olema üle 250 ja karikaid kindlasti ka üle 200.
Kus sa oma auhindu hoiad ja kui palju ruumi need vajavad?
Tänaseks on terve elutoa sein auhindu täis ja tagatipuks ka osa põrandast. Medalikastid muidugi enam koju ei mahu ja neid ongi edaspidi plaanis eksponeerida näitusena üle Eesti erinevates kohtades.
Medalid ja karikad on üsna rasked, kas oskad arvata, kui palju su auhinnapark reaalselt kaaluda võiks?
Oi, seda on raske öelda, sest on karikaid, mis juba ise kaaluvad ca 10 kilo. Medalikastid on ka parajalt rasked, nende kandmise võiks rammumeestele alana sisse lülitada.
Millised medalid oled pannud Sportlandis näitusele?
Kokku tuleb teemadena esitlusele 16 medalikasti ja lisaks neli väärtuslikku karikat – maailmakarikas, Euroopa meistriitli karikas, Põhjamaade absoluutse meistritiitli karikas ja MM-i finaalist pärit pronksskulptuur. Kulturismis antakse tavaliselt huvitavamaid karikaid kui teistel aladel ja need on omamoodi vaatamisväärsused.
Kui peaksid valima ühe medali, mis on sulle kõige kallim, siis milline see oleks?
Tõenäoliselt oleks see Euroopa meistrivõistluste kuldmedal, sest selle medali jaoks pidin 16 korda osalema EM-idel, et lõpuks seda võita.
Milline on sinu kollektsioonis välimuse poolest kõige erilisem medal ning mille eest see on saadud?
See on kindlasti Amateur Olympia kuldmedal, mis on esiteks poole suurem kui teised medalid ja see on samuti minu kollektsioonis üks kõige väärtuslikumaid medaleid, mille võitsin 2016. aastal San Marinos.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
5 viga, mida treeningut alustades vältida