Millal blogimisega alustasid ja miks?
Alustasin aastal 2011. Kõik sai alguse reisiblogist kotidselga.blogspot.com, mille peamine eesmärk oli hoida perekonda ja sõpru kursis enda eluga Austraalias. Austraalia blogi sai väga kiiresti populaarseks. Kuna Austraalias avastasin enda jaoks ka tervisliku toitumise ning hakkasin enda toitudest pilte üles panema, siis paljud inimesed ütlesid, et hakka tegema ka toidublogi, sest Facebookis avaldatud toidupildid nägid nende arust ilusad välja.
Mõlemad blogid said kiiresti hoo sisse ja tagasiside lugejatelt oli suurepärane! Reisiseikluste lõppedes leidis lõpu ka reisiblogi ning otsustasingi end täielikult oma toidublogile pühendada.
Millest selline nimi „Paljas Porgand”?
Alguses oli mu blogi paleotoitumise blogi, aga kuna uskusin eelkõige primaarsesse ja tervislikku piiranguteta toitumisse, siis igasugune “dieet” mulle ei sobinud. Seega soovisin end paleoliitilise toitumisega kaasnevatest piirangutest vabastada ja sellega pidi kaasnema ka nimevahetus. Nii hakkasingi blogile uut nime otsima. Kuna enne oli blogi nimi Preili Paleo, siis hakkasin otsima samade initsiaalidega nime ning jõudsin üsna ruttu Palja Porgandini. Teadsin kohe, et see on see õige nimi just minu blogile!
Paljal Porgandil on ka hea tähendus, et toit peaks olema sarnane paljale porgandile — ilma lisaaineteta, töötlemata ning võimalikult maalähedane. Minu blogi missioon ongi võimalikult maalähedast toitumist propageerida.
Kuidas nii hästi süüa tegema õppisid, et oled võimeline ise käigupealt retsepte välja mõtlema? Kas oled kokaks õppinud?
Enne Austraaliasse minekut polnud ma kokkamisega professionaalsel tasemel kokku puutunud. Olnud seal oma blogi ja raamatu avaldanud, sain Sydneys tööle tervisliku toidu kohvikusse, esmalt abikokaks. Nad rõhutasid, et varem pole nad kedagi ilma professionaalse kokahariduseta tööle võtnud, kuid minust õhkuvat seda vajaminevat kirge. Just seal töötades õppisin ma suure osa oma praegustest oskustest ning sain meeletult juurde inspiratsiooni ja ideid! Juba 3 kuu möödudes edutati mind lõunakokaks, kes viis ainuisikuliselt läbi toiduväljastust. Nad pakkusid mulle ka sponsorlust, et jäädagi sinna kokaks, aga ma tahtsin ikkagi Eestisse tulla ja siin enda toidublogiga edasi tegeleda ning karjääri luua.
Millal ise treenimisega alustasid ning kuidas toidublogi osaks fitness-blogi sai?
Ise olen treeninud väga noorest saadik ja proovinud peaaegu iga spordiala. Kuna spordil on nii suur osa minu elus, siis hakkas see kuidagi ka toidublogis kajastuma. See omakorda viis selleni, et inimesed hakkasid uurima hästi palju treeningute kohta. Nii tegingi blogisse esimese postituse fitnessi kohta, mis sai üllatavalt populaarseks. Nii saigi fitness osaks minu blogist. Nüüd on mu blogil kolm eraldiseisvat osa — toitumine, fitness ja „Suveks vormi” rubriik, mis sai alguse uuest aastast.
Mis on su enda sportlikud eesmärgid?
Minu isiklik sportlik eesmärk on olla tugev, treenitud ja võimeline kõike tegema, mis pähe lööb. Naljaga pooleks võib öelda, et ei tahaks kahetseda, et pole trenni teinud, kui metsas karu eest põgenema peaksin.
Kogu sport ja treening on pigem tervisliku elustiili osa, mitte konkreetse eesmärgiga tegevus. Sport motiveerib mind, teeb mind õnnelikuks ja annab energiat. Eesmärgiks on pigem tunda, et olen kõigeks võimeline, kui omada ainult välist vormi.
Kõige parem motivatsioon trenniks oled sa ise.
Kuidas ennast trenniks motiveerida?
Kõige parem motivatsioon trenniks oled sa ise. Kui näed tulemusi, või näed, et oled arenenud, siis need motiveerivad kõige rohkem. Inimesed, kes tunnevad, et nende puhul ei toimu progress nii kiiresti, siis soovitan uurida teiste inimeste edulugusid või nende fitness-blogisid või mõne fitnessiga tegeleva inimesed Instagrami või Facebooki ning sealt motivatsiooni otsida. Inimestel, kes ei suuda üldse ennast ise motiveerida, soovitan kindlasti personaaltreenerit, nende käest ei suuda keegi põgeneda. Aga lõpuks peab igaüks leidma motivatsiooni treeninguks iseendas, ülejäänud meetodid on pigem abistavad.
Mis su enda lemmiksöök/retsept on? Millise toiduaineta üldse hakkama ei saaks?
Iga retseptiga, mis ma enda blogisse üles panen, tunnen mõnda aega just-see-on-see-kõige-parem-toit-tunnet. Seega kui ma praegu mingi konkreetse retsepti välja tooks, oleksin juba kuu aja pärast teisel arvamusel.
Kui aga peaaegu midagi minu külmkapis pole, siis on seal alati köögivilju ja need on kõige paremad! Läbi aja üheks lemmikuks on näiteks püreesupid köögiviljadest. Kuna mulle köögiviljad väga meeldivad, on mul isegi mõned tordid tehtud köögiviljade baasil.
Kui välja tuua toiduaine, ilma milleta ma hakkama ei saaks, siis oleks selleks porgandid. Näiteks, kui mul öösel tekib isu midagi süüa, siis ei mõtle ma krõpsudele ega muule rämpsule, vaid lähen ostan öösel mõnest lähipiirkonna tanklast beebiporgandeid.
Kas kasutad ka mingeid toidulisandeid?
Kasutan toidulisandeid, kuna spordi tegemisel on väga oluline, et kehal ei oleks mineraalidest puudust ning Eestimaal ei saa kahjuks päris kõike vajalikku looduslikult kätte. Hetkel kasutan D-vitamiini, multivitamiini, kalamaksaõli, magneesiumit ja tsinki. Vastavalt olukorrale kasutan ka muid toidulisandeid, näiteks Austraalias olles võtsin eraldi sisse Seleeni.
Kuidas alustada tervisliku toitumisega?
Kõige parem viis alustada tervisliku toitumisega on elukaaslase, sõbra või lähikonnast kellegi abil, kes ise sööb regulaarselt korralikult ning on seeläbi eeskujuks. Teine võimalus on süüa restoranis, kus sellist toitu pakutakse ja kogeda head tervislikku toitu ja hakata siis ise proovima kodus valmistada tervislikku toitu. Peamine ongi see, et inimesed pole tavaliselt proovinud head tervislikku toitu ja ei tea, et sellised toidud tekitavad hea enesetunde ja samas maitsevad ka hästi. Usun, et kui inimesed saaksid rohkem head tervislikku toitu proovida, oleks tervisliku toitumisega alustamine lihtne.
Kas tervislikum toitumine on rahaliselt kallim, kui „tavaline” toitumine?
Esiteks on tervislik toitumine pikemas perspektiivis odavam, sest hoiad kokku enda tuleviku arstikülastuste ja retseptiravimite pealt. Tänapäeval ravitakse haigust, mitte haiguse tekitajat. Toitudes tervislikult on võimalik paljusid haigusi ära hoida.
Teiseks võib panna köögiviljad oma aialapile kasvama ja see pole üldse kallis. Need, kes elavad korteris, saavad köögivilju kasvatada enda maakodus või sugulaste juures. Tervislik toitumine ei pea tingimata tähendama seda, et ostad mahepoodidest mingeid öko sildiga asju. Väga lihtsalt saab värskeid köögivilju hea hinnaga näiteks turult. Isegi supermarketist mürkidega ülepritsitud tomati söömine on tervislikum, kui lihtsalt toiteväärtuseta rämpsu sisse kühveldad. Selle asemel köögivilja järele haaramine on juba samm paremuse poole.
Kuidas soovitaksid saada enda trenni ja muu päevakava sünkrooni?
Mina isiklikult teen igapäevaselt trenni, võib olla jääb üks päev nädalas puhkamiseks. Olulisem, kui räigelt trenni teha, on elada aktiivset eluviisi — üritada võimalikult palju jala käia ja olla üldiselt kehaliselt aktiivsem.
Mina organiseerin oma päevaplaani Google Calendaris ja ehitan ümber trenni enda päevi. Trenn on minu jaoks rahunemise ja pingetest vabanemise koht ning aitab tööelule kindlasti kaasa. Mõned inimesed väidavad, et neil pole aega, et trennis käia. Selle kohta ütlen mina, et kui inimesed jõuavad iga päev mõnda teleseriaali vaadata, leiavad nad soovi korral ka trenni tegemiseks aega. Tegelikult on see inimese enda valikute küsimus. Näiteks Austraalias tegid paljud inimesed isegi tööl lõunapausi ajal kiire pooletunnise jooksu. See on enda meelestatuses ja eesmärkides kinni.
Kumb on treeningute puhul hullem — kas vahele jäänud trennipäev või päev, kus pole söönud päris tervislikku toitu? Miks?
Vihastan rohkem, kui mul jääb trenn vahele, sest seda ma panen paremini tähele. Seda juhtub küll tõesti väga harva, ent siiski. Seega pean trennist puudumist pigem hullemaks.
Oled juba eduka blogi omanik ja oled välja andnud ka enda retseptiraamatu, mis on edasised eesmärgid?
Enne Austraaliasse minekut olin elame-näeme ja ilma eesmärkideta mentaliteediga, ent Austraalias nägin, et inimesed olid teise hoiakuga, motiveeritud. See andis mulle endale ka jõudu muutuda, sain aru, et kui palju tahta ja piisavalt tööd teha, on kõik võimalik. Hetkel on minu elu palju muutunud paremuse poole tänu mu raskele tööle.
Esimene mu suur unistus oli kirjutada retseptiraamat, mille puhul ma arvasin, et ei saa sellega hakkama. Inimesed olid aga väga toetavad ja motiveerisid mind seda ära tegema. Seega võtsin kätte ja tegin selle ära ning tagasi vaadates ei tundu see üldse keeruline. Pärast selle ära tegemist sain aru, et kõik on võimalik ja viimase 2 aasta jooksul olen täitnud enda 15 unistust, mille üle pean arvestust ka Facebookis.
Unistusi on täita aga veel palju — kõige suurem on see, et mul oleks oma kohvik nimega Paljas Porgand, mille ellu viimisega ka hetkel töötan. Seda unistust pole veel ellu viinud peamiselt seetõttu, et tunnen, et Eesti pole selleks valmis. Enne kui kohvikuga alustan, sooviksin saada veel mõned enda retseptiraamatu tooted turule, et näha, kuidas inimesed neid vastu võtavad ja harjuks nendega. Oleme juba esimesed asjad välja andnud ning praegune tagasiside on väga positiivne
Autor: Jan-Matthias Mandri, Fotod: Sportland