Parim kaaslane on ratas

Sportliku inimese parim sõber meie laiuskraadil on ratas, sest sellega saab suhteliselt heades tingimustes sõita umbes kümme kuud aastast ning hea tahtmise juures ka need kaks, mis üle jäävad.

Rattahooaeg algas Sportlandi jaoks märtsikuus. „Parima valiku uusi rattaid leiab meie poodidest Ülemistel, Viimsis ja Järve Keskuses Tallinnas ning Zeppelinis ja Lõunakeskuses Tartus. Nendes poodides asuvad ka rattahoolduspunktid,” ütleb brändijuht Dmitry Smirnov ja soovitab harrastajatel oma metallist või mõnest peenemast materjalist suksu enne hooaega üllatuste vältimiseks spetsialistidele ette näidata.

Valikut on kõigile

Töö ja kire tõttu tuleb tal end pidevalt kursis hoida valdkonna uuemate suundadega, sest pea igal aastal üritavad tootjad millegagi üllatada. „Alati ei pruugi kõik trendid meie turule jõuda. Näiteks on tänavu popid elektrilised maastikurattad ehk E-MTB, mis on üldiselt väga kallis lõbu. MTB segmendis suuri uudiseid ei ole, endiselt on moes neoonvärvid tumedal taustal, eriti kallimatel ratastel. Kui ostjate osas statistikat teha, siis on näha, et maastikurattaid müüme rohkem meestele ja linnajalgrattaid naistele. Suurt huvi tuntakse ka lastele mõeldud sõiduvahendite vastu,”  tutvustab Dmitry. Ta tõdeb, et mehi naljalt linnasõiduks mõeldud ratastel ei näe, välja arvatud stiilsetel ühe käiguga (single speed) ratastel, mille populaarsus kogub hoogu. „Selliste ettevõtmistega nagu Tour d’ÖÖ on see hakanud muutuma, aga pikk maa on ilmselt veel minna.”

Fatbike ei vea sind kunagi alt

„Fatbike on ikka veel väga populaarne, kuigi maailma mõistes on suurem trend möödas. Lisaks looduses lustimisele saab sellega edukalt kulgeda ka linnas. Tegemist on korraliku rattaga, mis ei jäta sõitjat esimese tõsisema künka otsa hätta – vastu peavad nii jooksud kui ka käiguvahetaja. Korraliku fatbike’i saab kätte 600–900 euro eest. Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses saab neid rentida ning pere või sõpradega loodust nautima vurada,” soovitab Smirnov.

Itaallased teevad häid rattaid

Sportlandi valikust leiab kahe suurema Itaalia tootja rattaid: Bottecchia ja Esperia. „Kui esimene on üldjuhul kallim ning kvaliteedi poolest rattasportlaste seas tunnustatud, siis Esperia mudelid saab kätte märksa taskukohasema hinnaga. Bottecchia mudelite eest võib vabalt välja käia kuni 10 000 eurot,” toob Smirnov näite, kuid soovitab sõiduvahendi valimisel lähtuda konkreetsest vajadusest. „Pole mõtet osta ratast, mille täit potentsiaali sa tegelikult mitte kunagi ei kasuta.”

Seega tuleb enne poodi minekut välja mõelda, millist tüüpi ratast vajad, ja jätta ülejäänu spetsialisti hooleks. „Linnaratas on hea liikumisvahend, MTB on mõeldud neile, kes sõidavad rohkem maastikul ja osalevad võistlustel. Aga miks mitte mõelda hübriidi peale – see on mõnus kombinatsioon mõlemast variandist, eriti kui armastad nautida looduses liikumist ega lähe maratonile kõrgeid kohti püüdma. Lõppude lõpuks võib trassi läbi sõita igasuguse rattaga, nagu Tartu rattarallil näha saab. Higi, vaev ja mugavus on teine teema. Sportlandi müüjad on meie rattavaliku tehniliste detailidega kursis ja jagavad asjakohast nõu suure pühendumusega.”

Lisavarustuse ja detailide maailm

Kui maastikuratas tuleb üldjuhul ilma suuremate lisadeta, siis linnaratta varustuses on olemas tuled, vajalikud helkurid ning mõnel ka mugav ja kena disainiga praktiline korv.

„Tõsisemale võistlusrattale mõeldes on märksõnadeks töökindlus ja käiguvahetaja kiirus, aga oma rolli mängib ka kaal, mis oleneb otseselt raami materjalist. Kergemad rattad kaaluvad 8–9 kg ja on sportlasi, kelle jaoks on iga gramm oluline. Lisaks saab valida näiteks kahe amortisaatoriga ratta, mis annab sõidumugavusele palju juurde. Omaette teema on vedru-, õli- ja õhkamortisaatorid, millel on peale tehniliste erinevuste ka korralik hinnavahe. Sadulaid ja juhtraudu on samuti mitmes suuruses ja kujuga, sealt edasi võib rääkida erinevatest pidurisüsteemidest, jooksudest ja käiguvahetajatest. Kombinatsioonide arv on tõepoolest lõpmatu!”

Selles virvarris võib pea ringi käima hakata, aga klient ei peagi kassettide ja ketaspidurite maailmas orienteeruma. „Sportlandis on spetsialistid, kes selgitavad, näitavad ja panevad vastavalt spordisõbra vajadusele sobivad kombinatsioonid kokku,” lubab Smirnov.

Õnneliku suhte saladus on imelihtne

Hea suhe vajab hoolitsust ja seetõttu tasub oma kaherattalise sõbraga regulaarselt mehaaniku juures käia. „Vaata üle, kas kett on õlitatud ja sisekummid täis. Kui endal õlitamishuvi pole, siis vii ratas spetsialistile. Hooaja keskel tekkivad mured soovitan pigem lahendada kohe, sest hiljem võivad need osutuda oodatust kulukamaks. Sportlased saavad üldjuhul hästi aru, et sõiduvahend peab enne igat mõõduvõttu olema nagu uus. Tavaharrastajate seas tuleb rattahoolduspartneri boksi enne võistluse algust palju neid, kes võinuksid pöörduda mehaaniku poole juba varem. Alati ei jõua kõiki aidatagi. Elementaarsest hooldusest võiks kujuneda kõige paremas mõttes hea rutiin,” soovitab Smirnov.

Kiiver! Kiiver! Kiiver!

Rattasõit peab olema turvaline. „Kiiver on sinu kõige odavam elukindlustus, palun ära hoia siin raha kokku! Kuni 15-aastastele on see kohustuslik ja leian, et peaks olema ka kõigile teistele. Üldiselt on arutelu selle küsimuse üle käinud juba mõnda aega. Õnnetus ei hüüa tulles, tavaliselt kukutakse ootamatult teele ilmunud takistuse tõttu ning tihtipeale saab viga just pea. Kiiver on väga oluline, seda pole raske pähe panna. Minu jaoks pole loogiline vaadata ratturit, kes seikleb linnaliikluses ilma kiivrita. Loomulikult tuleb see pähe panna ka mujal sõites ja kindlasti võistlustel. Mudeli- ja värvivalik on Sportlandi poodides väga suur, igaüks leiab oma,” ütleb Smirnov.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Sportland / tootjad