Vormelisport ei ole Eestis väga laialt harrastatav, rääkimata sellest, et meil oleks sõitjaid, kes sellel alal maailmas tipptasemel suudaksid olla. Paul Aron (16) on seda suutnud, kuid järgmised eesmärgid on ta seadnud veelgi kõrgemale.
Kuidas sa vormelispordi juurde sattusid?
Alustasin mootorispordiga juba väga noorelt, 6-aastaselt. Kõik algas sellest, et viis aastat vanem vend Ralf tegeles kardisõiduga ning käisin tema sõite vaatamas. Mulle väga meeldis see ala, nii et palusin isa, et ka mina saaksin sõitma hakata. Alguses oli ta vastu, sest see on ohtlik ja kallis spordiala, aga peale natukest moosimist sain oma esimese kardi. Sellest kõik algaski.
Miks otsustasid spordiga tipptasemel tegelema hakata?
Minu tulemused kardispordis olid väga head. Kardi viimasel aastal (2018) võitsin Euroopa meistrivõistlused ning põhimõtteliselt kõik teised võistlused, mida võita sai. 15-aastaselt läksin vormelisse edasi, leidsin toetajaid ja võimalused hakkasid avanema. Vormel meeldib mulle väga ning see on ainuke asi, millega ma praegu pühendunult tegeleda tahan. Kui sa Euroopas võistlema hakkad, siis tegelikult oledki juba tipptasemel. See tähendab, et ma olen tipptasemel võistelnud juba 12-aastasest saati.
Mis tiimis sa sõidad ja millistes sarjades osaled?
Sõidan ART Grand Prix tiimis, mis on väga vana ja legendaarne võistkond. Olen väga õnnelik, et ma saan nendega sõita. Võistlen Formula Renault Eurocup sarjas. See on F4 ja F3 vaheline sari, sest autode vahe nende sarjade vahel on väga suur. Formula Renault Eurocup loodigi selleks, et ei peaks ühest sarjast teise liiga suurt hüpet tegema.
Oled muuhulgas Mercedese noorteakadeemia liige. Mis organisatsioon see on ning mida liikmeks olemine sportlase jaoks pakub?
Mercedese noorteakadeemia tegeleb uute talentide välja noppimisega, otsides noori sõitjaid, kes on näidanud häid tulemusi ja kellel on potentsiaali. Akadeemia aitab sportlasi finantsiliselt ja proovib neid tippu viia. Kuna mootorisport on äärmiselt kallis, siis on sponsoritel väga suur roll ning akadeemiasse kuulumine on suur asi.
Oluline on ka see, et vormelimaailma tipus, F1sarjas, on ainult 20 sõitjat ning seal koha saamiseks pead olema teistest väga palju parem. Kuid isegi sellest ei piisa, sest loevad ka poliitika ja suhted. Kui oled osa mõnes juuniortiimis, on palju suurem võimalus F1-te jõuda.
Millised on sinu sportlikud eesmärgid?
Minu eesmärk on jõuda F1-te. Usun, et see on iga vormelisõitja eesmärk, kuid sinna jõudmiseks pead olema meeletult talendikas ja sul peab olema väga palju potentsiaali. Selleks peab tegema hästi palju tööd ning näitama, et sa väärid seda kohta. Muidugi alati peab olema ka õnne, et sa oleksid õigel ajal õiges kohas.
Milliste enda sportlike saavutustega seni kõige rohkem rahul oled?
Praegu olen kõige rohkem rahul Euroopa meistritiitliga, sest see oli suur saavutus. Peale seda hakkasime suhtleme Mercedesega ja sealt algas tee praegusesse tiimi. Kindlasti olen rahul ka eelmise aasta F4 Rookie Championships’i võiduga. (Rookied on sõitjad, kes sõidavad mingit sarja esimest aastat).
Mootorispordi juures köidab nii sportlasi kui ka pealtvaatajaid kiirus, mis sellega kaasas käib. Millist kiirust sinu võistlusauto on võimeline arendama?
Raske on öelda, mis on tippkiirus, sest vormelit ei ehitata selleks, et saavutada suurim maksimaalne tippkiirus, vaid selleks, et olla kurvides nii kiire kui võimalik. Nimelt surub vormeli aerodünaamika autot vastu maad, mis tähendab, et see ei ole sirgetel nii kiire – sirge peal on kiirus umbes 200-260 km/h ja kiiretes kurvides võib olla kuskil 180 km/h.
Mis sulle vormelisõidu puhul kõige rohkem meeldib?
Mulle meeldib adrenaliin, mis vormeliroolis tekib. Ma ei ole kusagilt mujalt nii suurt adrenaliinilaksu saanud kui sõites. Kuna mulle väga meeldib see spordiala ja mulle meeldib vormeliga sõita, siis alati, kui sõidu lõpetan on nägu naerul. Ma tõesti naudin seda.
Kirjelda veidi lähemalt, millised on vormelisõitja treeningud?
Treeningud on natuke teistsugused kui muudel spordialadel. Vormelis on testipäevad, kus lendad mingile kindlale rajale ning sõidad seal ühe või kaks päeva, testid erinevaid seadeid ja n-ö harjutadki sõitmist. Kokkuvõttes on sõitmist siiski suhteliselt vähe.
Kui ma olen Eestis, siis teen väga palju üldfüüsilist trenni ja kardiot. Mind juhendab treener, kellega oleme kokku pannud spetsiaalsed harjutused vormelisõiduks. Näiteks treenin oma kaela, sest G-jõud, mis vormelis tekivad, on väga suured. Samuti on kavas kindlad õla- ja käteharjutused, sest vormelirool on väga raske. Kui õlgu ja käsi ei treeni, siis lihtsalt ei jõua kurvis rooli keerata. Üks sõit kestab umbes 32 minutit ning kogu aja maksimumiga sõites, pead tõesti olema väga heas füüsilises vormis. Eriti arvestades seda, et kombekas on seljas ja kiiver peas, ning sageli võib olla väljas 35 kraadi sooja.
Treeningute ja võistluste kõrval oled ka koolipoiss. Mitmendasse klassi ja kuhu kooli sügisel lähed?
Sügisel lähen Rocca al Mare kooli 10. klassi. See on minu jaoks uus kool. Valikut tehes lähtusin sellest, sest mootorisport on suur osa mu elust ning sellega tegelemine on väga ajakulukas. Mul on vaja kooli, kes tuleks vastu ja aitaks seoses sportimisega, näiteks kui tekivad olukorrad, kus ma väga palju puudun.
Kuidas ühendad omavahel tippspordi ja õppimise?
Balansi leidmine on väga raske. Suurim väljakutse on see, et mul pole üldse vaba aega. Käin tihti välismaal võistlustel, kus ma pean kogu aeg endast maksimumi andma. Koju tagasi tulles pean järgi õppima ja vastama, sest võistlustel ma ei õpi. Seal tegelen sõiduga ega mõtle muudele asjadele. Kooliasjadega tegelen Eestis. E-õppija ma ei ole ega plaani sellele teele minna, kuid vahel võib seda võimalust vaja minna. Näiteks olukorras, kus ei ole võimalus Eestisse tulla, saab veidi ka e-õpet rakendada. Aga üldiselt käin Eestis olles koolis ja saan hakkama.
Kas oled hariduse omandamisel seadnud endale mingid eesmärgid?
Otseseid eesmärke ei ole, kuid soovin kooli lõpetada nii, et jooksvad hinded oleksid neljad-viied. Seda eesmärki olen siiamaani suutnud täita.
Sa tegutsed aktiivselt ka sotsiaalmeedias, kus sul on Instagramis ligi 7000 jälgijat. Kui tähtis on sinu jaoks sportlasena sotsiaalmeedias pildis olla ning millise sisuga postitusi jagad?
Pildis olla on väga tähtis, sest lisaks fännidele saavad ka suuremad tiimid ja olulised inimesed minu tegemistega kursis olla. Mootorispordis on sotsiaalmeedial väga suur roll ning on oluline näidata, millega juba noorest peast suudad toime tulla. See on ka väga äge, kui fännid ja pöidlahoidjad läbi sotsmeedia õnnitlevad ja kaasa elavad.
Ma üritan alati oma jälgijaid kursis hoida sellega, kuidas mul läheb, aga ei postita ainult võistluste või trennidega seotud asju, vaid proovin välja tuua enda iseloomu ja spordiväliseid tegemisi. Mulle väga meeldib sotsiaalmeediaga tegeleda, nii et see on tore vaheldus trennidele ja õppimisele.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Jake Farra / DPPI
Tallinna Maratoni virtuaaljooks kutsub sportimise traditsiooni üleval hoidma