Nurger tõusis esile kahe suvise U20 EM-iga – 2012. a ja 2013. a suvel, mil mängiti A-divisjoni tasemel ning mõlemal korral tõi noormees keskmiselt üle 10 silma mängust, lisaks viis-kuus lauapalli.
Mõlemal aastal olid koos Nurgeriga turniiril Rait-Riivo Laane, Martin Paasoja ja Oliver Metsalu, esimesel korral ka näiteks Jaan Puidet ja Rannar Raap. Eestis on palju raskem korvpallur olla kui näiteks Leedus või Horvaatias.
Kogu Eesti korvpalliüldsus ootab ärevusega, kuidas meie noored mehed Ameerikas arenevad ja millist mängu on võimelised koondise heaks näitama. Muudes „vabariikides“, kus mängijate valik avaram, esimese- teise aasta üliõpilastele sellist pinget kindlasti peale ei panda. Meil aga, kus koondise pikimad mehed on TÜ/Rocki Janar Talts ja Joosep Toome (vastavalt 206 ja 208 cm), kes ideaalis tegutsevad ikkagi number „neljal“, on iga pikem mees proovimist ja talle võimaluse andmist väärt.
Korüfeed, kellega oleme rääkinud, Ameerika „imesse“ ei usu. Nende hinnangul pole reaalne, et selle lühikese ajaga suudaks Tiit Sokk koondisesse sulatada uue noore tegija. Nüüd jääb siis elul ja eelseisval suvel tõestada vastupidist. Paraku polnud kesktalvel Nurgeri jaoks just parimad ajad, kui aasta eelviimasel päeval tabas teda viirushaigus, mida ta põdes mitu nädalat. Tulnud jaanuari keskel sellest vaikselt välja, oli konkurents tema positsioonil endisest veel jõulisemaks muutunud ning sügisel kätte võidetud mänguaeg kuivas kokku.
Rauno, kõigepealt peame rääkima su talvisest haigusest.
Tegu oli tavalise viirusega. Mõned mängijad põdesid meil veel, aga mitte nii pikalt ja raskelt nagu mina. Nüüdseks on kõik korras. Aga treener usaldab praegu teisi rohkem. Kas ja millal platsile saan, see on treeneri otsustada.(„Märtsi hulluse“ ehk NCAA play-off’ide ajal Nurgerile mänguaega ei jagunud, kuid eks seda rohkem pidi noormees vaeva nägema treeningutel – toim.)
Kui palju ja kuidas suhtled kodustega? Kellega veel muljeid jagad peale lähedaste?
Eks põhiliselt räägin Skype’is ikka perega. Lisaks neile oma treeneri ja sõbra Tom Annukiga. Tema aitab mind muu hulgas ka uudiste ja koduste tegemistega kursis hoida. Olen talle väga tänulik kõige eest. Tom andis algul ka mänguliselt rohkem nõu. Nüüd on treener meil kõigil põhimõtteliselt 24/7 abiks ja kättesaadav. Sageli saadab treener ka vabal päeval, pärastlõunal või muul hetkel SMS-i ja küsib, et kas ma äkki soovin saali tulla, seal üht või teist teha.
Sul on esimene aasta võõrsil, teisel kontinendil. Ilmselt on esimene aasta ka kõige raskem, vaimselt?
Minu jaoks pole see elumuutus väga raske olnud. Kuna teadsin, mida tulen siia tegema, ning korvpalli mängida on minu peamine unistus, siis on kõik läinud üsna sujuvalt ja loodetud rada pidi. Ka koduigatsust pole eriti tundnud, ka eelnevatel aastatel olen elanud ju suuresti ühikaelu – seda üheksandast klassist alates. Ameerika on elulaadilt, elukorralduselt ja harjumuspäraste asjade osas ju Eestile küllaltki sarnane koht, kõik on käepärast.
Kellega ülikoolis, ühiselamus rohkem läbi käid?
Kõige rohkem oma toakaaslasega, Iowast pärit esimese aasta mängija Jared Walkeriga. Meil on selline avar köögiga elamine, kaks inimest ühes toas, dušš ja WC, teises pooles elavad kaks kergejõustiklast, kellega ka väga hästi läbi saame.
Mänge on teil enamasti vaid üks nädalas?
Nii ja naa. Üks kindlasti. Vaheajal oli mänge rohkem, ka sel nädalal on üks mäng kolmapäeval – nii et kokkuvõttes ikka sagedamini. Pärast mängupäeva annab treener tavaliselt vaba päeva, aga mitte alati. Praegu on see olukord, et minu jaoks on treeningud eriti olulise kaaluga, sest kaotasin haigusega oma positsiooni. Pean kõvasti võitlema hakkama, eeskätt treeningutel, et ennast tõestada ja koht koosseisus tagasi saada. Tõsi, eks esimese aasta üliõpilasel sellisel tasemel ongi keeruline nö tegijaks hakata.
„Kuna teadsin, mida tulen siia tegema, ning korvpalli mängida on minu peamine unistus, siis on kõik läinud üsna sujuvalt ja loodetud rada pidi.“
Treeningud-õpingud. Kuidas need omavahel ühendatud on?
Kui ma kirjeldan viimase semestri näitel, siis oleks see umbes selline: ärkan 8–9 vahel, lähen ühika sööklasse, sealt trenni. Enamasti toimub päevas 2–3 akadeemilist ülikoolitundi, teisipäeval-neljapäeval on neid kolm, ülejäänud päevadel vaid üks-kaks. Üks tund kestab tund 15 minutit. Seega üheksast kella 11–12-ni on koolitunnid. Pärast seda lõuna, lühike uinak ning trenn. Järgneb pikk treening, mis hõlmab kolme erinevat lõiku: jõusaal, videote vaatamine, oma vigade analüüs ja vigade vältimise eeltöö, lõpuks saalitrenn.
Kuid sellega tegus päev veel ei lõpe?
Ei. Kooliga seoses on meil siin Study Hall, õpimaja või töötuba. See on kõigile sportlastele ühine õppimise ja aja veetmise koht. Minu kohus on osaleda ses protsessis viis tundi nädalas. Teoreetiliselt võib selle ära teha ühe päevaga, aga praktikas ja ideaalis on see ikkagi kolm-neli päeva nädalas. Seal aidatakse rasketes ainetes järje peale saada, palju leiab abimaterjale, nõu jne. Ühtlasi saab kodutööd ära teha. Kohal on abiõpetaja.
Milline on meeskond?
Siin pole nii nagu Eestis, et su roll on hooaja algul kivisse raiutud ja nii ongi. Minust lühemad, aga liikuvamad pikad (USA mõistes 6’7–6’8) on hästi mängima hakanud ning minu konkurents mänguaja pärast käib Shaquille Morrise ja Tom Wamukotaga. Peamine ja esmane eesmärk on oma divisjon ära võita. Sealt edasi pääseda NCAA turniirile, nii kaugele kui võimalik. Ning kaugem eesmärk on kõige kõrgem – NCAA võit. Meil on hetkel koosseisus kaheksa uut mängijat ning väga palju sõltubki neist. Kuidas nemad iga trenniga suudavad paremaks saada. Seda kaugemale ilmselt me ka NCAA turniiril jõuame.
Sinu roll, koht meeskonnas? Kas sind kasutatakse vaid tsentri, number viie asendusena? Või on võimalus, et edaspidi saab sind kasutada näiteks ka nelja peal?
Olin sügisel ja olen praegu põhiliselt number viie vahetus. Oleme siiski teinud üksjagu tööd selleks, et saaksin mängida ka nelja peal. Täna reaalselt mängus olen siiski number viis. Tuleval hooajal planeeritakse mind aga nelja kohale. Kui hästi ma sellesse rolli kohandun, sõltub sellest, kui palju ma jõusaalis vajalikku tööd teen ja kui palju suudan oma mängulisi oskusi kiiremaks lihvida. Kui konkurentsist rääkida, siis viie koha peal on olukord karmim, liiati on põhitsenter noor, mis tähendab võitlust aastateks. Nelja positsioonil võib juhtuda, et mõlemad meie põhimehed võetakse NBA draft’is ära.
Mitmeks aastaks sa USA-sse ülikooli jääd?
Võimalik on olla viis aastat, seda juhul, kui ühe aasta õpingutes vahele jätan ja ainult korvpalli mängin. Muidu on minu optimaalne õppeaeg ikka neli aastat – seega kolm pärast käesolevat veel.
Mille kallal sa ise näed, et on vaja enim tööd teha, oskuste arsenali arendada?
Pean rohkelt tööd tegema pallikäsitsuses, samuti parandama visketehnikat. Kui ma soovin ennast näha number nelja positsioonil, ennast selleks treenida, pean tegema tööd paljude asjade kallal: need on eeskätt tehnilised oskused, viskeleminek, kiirus, jalgade töö, funktsionaalsus. Minu töö on ka harjuda uute suundadega enda treeningus.
Kui palju sa kaalusid siia tulles, kui palju kaalud praegu?
Kaalusin mullu suvel Eestis 98 kg. Enne haigestumist, vana-aasta lõpus, 108 kg, hetkel olen 104 kg.
Ideaalkaal?
Ma ise näen, et see peaks olema u 115 kg.
Kui hooaeg saab mais läbi, kas tuled siis Eestisse? Ja kui kutsutakse, kas siis oled valmis osalema ka koondise karmis kadalipus ning võitlema koha nimel EMi koondises?
Kui kool kevadel läbi saab, tahan kindlasti Eestisse tulla ja kindlasti koondises osaleda, hakkan koha eest võitlema, laagrites möllama ja kõva tööd tegema.
[alert color=”violet” icon=””]Tiit Sokk: „Raunot oleks hea meeste vahel testida.“
Reisil Atlandi ookeani taha kohtus peatreener esimest korda USA üliõpilasliigas mängiva Rauno Nurgeriga. „Ta on tahtmist täis ja korvpall on ta elu eesmärgiks,“ ütles Sokk ETV spordisaatele. „Meil Eestis pole palju pikki poisse, kes tahaksid korvpalli väga tõsiselt teha.“
Nurgeri koduülikool Wichita State kindlustas USA üliõpilaste meistrivõistlustel pääsu 64 parema ja seejärel 32 meeskonna play-off turniirile. 208 cm pikkune eestlane istus otsustavates konverentsimängudes vahetusmeeste pingil. „Treenerite poolt tuli üks miinus, et Nurger jääb veel mängust maha. Ta ei suuda mustade poistega sada protsenti võidu joosta,“ lisas Sokk.
Sokk soovib, et Nurger liituks juulis universiaadil Lõuna-Koreas osaleva meeskonnaga, millesse kuuluvad 1991. aastal ja hiljem sündinud korvpallurid. „Ta ise tahab väga tulla, sest tal oli mänguaega vähe ning ta saaks universiaadil olla põhitegija. Raunot oleks hea ka põhimeeste vahel testida,“ lisas Sokk.[/alert]
Matkaäss soovitab: 10 kevadsuvist matkasihti