Kui seni on läbi ajaloo jalgpalli maailmameistritiitlini jõudnud vaid kaheksa riiki, siis Venemaal lõpusirgel oleval MM-turniiril on kuni viimase matšini reaalne võimalus, et see eksklusiivne klubi saab ühe uue liikme.
„ME OLEME FINAAAAAAAAALIS!!!!“ hüüdis Prantsusmaa jalgpallikoondise ametlik Twitteri konto vahetult pärast teisipäeval Peterburis peetud poolfinaali Belgiaga. Oma presidendi Emmanuel Macroni silme all mänginud prantslased tegid taktikaliselt väga kindla esituse ning pääsesid 1:0 võiduga Moskvas toimuvasse finaali.
Kohtumise esimesel poolajal oli küll domineerivamaks pooleks superstaaridest kubisev Belgia. Kui veerandfinaalis Brasiilia vastu andsid belglased initsiatiivi pigem vastasele, siis Prantsusmaa mängus saatis peatreener Roberto Martinez mehed väljakule eesmärgiga suruda ja prantslased valisid teravate vasturünnakute tee. Avapoolajal jäid väravad löömata, kuid kõik muutus 51. minutil, kui prantslased teenisid ühest järjekordsest vasturünnakust nurgalöögi ning Barcelonas palliv keskkaitsja Samuel Umtiti mängis eespostis vastaste kaitsjad üle ning lükkas palli peaga väravasse.
Belgia üritas ülejäänud mängu jooksul viigiväravani jõuda, kuid pidevalt jäi natukene puudu – kas prantslased said ennast viimasel hetkel pallile vahele, Belgia ründajad ei küündinud napilt pallini või jäi otsustaval hetkel soorituste täpsusest vajaka.
Horvaatia võitlusvaim võidab südameid
Erinevalt esimesest poolfinaalist, kus avapoolaeg mängiti väravateta, läks Inglismaa ja Horvaatia matšis kiirelt väga põnevaks, kui juba 5. minutil viis Tottenhamis klubijalgpalli mängiva Kieran Trippieri osavalt üle müüri keerutatud karistuslöök inglased juhtima.
Selline matši algus oli Balkani väikeriigile korralikuks šokiks ning Inglismaal tekkis veel mitu teravamat võimalust. Pärast vaheaega ei läinud aga palju aega, kui mängupilt muutus ning kohtumine hakkas rulluma pigem Horvaatia taktikepi all. 68. minutil realiseerus see ka tulemuseks, kui paremalt äärelt anti ideaalne tsenderdus ning Milano Interi ründav poolkaitsja Ivan Perišic jooksis kaitsjatest vabaks ja lõi palli peaga väravasse.
Nüüd oli inglaste kord šokki langeda ning mõned minutid hiljem oli selsamal Perišicil ideaalne võimalus ka teine värav lüüa, kuid pall leidis tee posti. Normaalaeg lõppes viigiliselt 1:1 ning meeskondi ootas ees lisaaeg, mis Horvaatia jaoks oli juba kolmas järjestikune tänavusel turniiril.
Kohtumise saatus otsustati 109. minutil, kui Horvaatia kangelaseks kerkis kogenud Torino Juventuse ründaja Mario Mandžukic, kes tekitas endale karistusalas paar meetrit vaba ruumi, sai täpse palli jalale ning lõi selle lähilöögiga väravasse. Sellele järgnes emotsionaalne külakuhi, kus olid ühel hetkel segamini Horvaatia koondislased ja platsi ääres istunud fotograafid.
Finaalis Taavet vs. Koljat
15. juulil Moskvas, Lužniki staadionil toimuvas finaalis kohtuvad seega seni ainus kord täpselt 20 aastat tagasi maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa ja toona prantslastele poolfinaalis kaotanud ja lõpuks kolmanda koha saanud Horvaatia.
Kui Prantsusmaa rahvaarv on 67 miljonit, siis Horvaatia on oma 4 miljoni inimesega väikseim riik pärast Uruguayd aastal 1950, kes MM-i finaali välja jõudnud.
Tänavusel MM-il kõigis kolmes play-off mängus lisaaja pidanud Horvaatia põhimehed on mänginud ühe jalgpallikohtumise ehk 90 minuti jagu rohkem ning lisaks saab Prantsusmaa ka tänu ajakavale enne finaali vastasest ühe puhkepäeva enam.
See kõik peaks justkui tõstma prantslased favoriidiks, kuid Horvaatia on näidanud, et neid ei saa maha kanda enne, kui 90 (või nende puhul 120 minutit) on läbi.
Tekst: Siim Semiskar
Fotod: news.nike.com
Sportland tõi Eestisse esmaklassilised trikitõukerattad