Purjetamisest sõltuvuses

„Noorena oli meri minu jaoks pigem ujumiseks kui purjetamiseks ja surfamiseks,“ muigab kunstitaustaga Annika, kes on kasvanud Nõmmel.

„Olin alati arvanud, et purjetamiseks peavad olema kogemused juba lapsepõlvest ning laeva juhtimiseks peab kõike oskama ja teadma. Kord kutsusid sõbrad meid oma paadiga sõitma ja kuigi kartsin kõike valesti teha, selgus, et purjetamine polnudki nii keerukas.“ Vili kukkus viljakasse mulda – Ilvestele hakkas purjetamine nii väga meeldima, et kohe hakati otsima võimalusi merele saada.

Enne tööpäeva algust hakkasid Annika ja Indrek käima sailing.ee purjetamiskoolis ning kui esmalt purjetati sõprade alustel, siis õige pea jõudis perre päris esimene enda, koos sõpradega soetatud jaht. 30-jalane sportlik avamere- Mia teenis neid truult kuus hooaega, tõi rõõmu nii võistlustel kui ka perereisidel ning Miaga sai võidetud koguni Muhu väina regatt. Siis tekkis Indrekul soov leida sportlikum ja kiirem paat. „Mia oli ka suhteliselt askeetlik ning eks kompanjonidki soovisid rohkem mugavusi,“ toob Annika välja veel ühe põhjuse.

„Meie merehuvi algas pigem suurte jahtidega, mis ajapikku on „kukkunud“ järjest väiksemaks. Tegelikult on nii, et mida väiksem on alus, seda paremini oskusi omandad. Purjekasõit on nagu autoga sõitmine – parem on seda õppida pisikesel kardil ning siis tuleb suuremate masinatega kõik juba iseenesest välja,“ nendib Indrek, kes soovitab kindlasti enne merele minekut läbida praktilised purjetamiskursused mõnes purjetamiskoolis, mida on päris mitmeid ja päris häid. See pidavat olema kui arenemise shortcut, sest neid teadmisi ei suuda jahil ka viie aastaga omandada.

„Purjekasõit on nagu autoga sõitmine – parem on seda õppida pisikesel kardil ning siis tuleb suuremate masinatega kõik juba iseenesest välja.”

Kui jooksmisega on asi lihtne, sest seda saad teha praktiliselt kõikjal ning igal ajal, siis purjetamisega on asi veidi, aga mitte palju, keerukam – see nõuab aega, vee lähedust ja aluse olemasolu ning kannatlikkust. Purjetamismaailm on väga lai: võib tegeleda alaga nii üksi kui ka meeskonnas, võib käia veel oma lõbuks, aga võib ka võistelda.

Tartust pärit Indrek on alati sporti armastanud, lisaks purjetamisele ja jooksmisele tegeles ta nooremana aktiivselt aerutamisega. Muide, Indrek on läbinud 13 täispikka jooksumaratoni. Kui mees on mässitud tugevalt purjetamismaailma, siis naine on enda alaks valinud surfamise. „Surfarite kogukond on nii ühtehoidev ja tore, suvel spordime koos vee ja tuulega ning talvel lumega suusatame. Mulle meeldib, et surfamise juures pole tähtis ainult jõud, vaid ka tasakaal, koordinatsioon ning mõistus,“ räägib Annika oma suurimast hobist, milleni ta jõudis u 10 aastat tagasi.

„Algul käisime ühe varustusega vaheldumisi surfamas, siis hakkas Indrek purjetamises kiirelt arenema ning surfikomplekt jäi seisma. Okupeerisin selle endale ning nii ongi läinud, et Indreku number üks spordiala on purjetamine ja minul surfamine.“

Katamaraaniga ümber – ei midagi hullu!

Indreku huvi purjetamise vastu on muutunud aasta-aastalt sportlikumaks: algul avamerejahi regatid, siis lõi ta neli hooaega kaasa sportpaadil Melges 24, kus on nii professionaalide kui ka amatööride klass. Eesti purjetajad on Melges 24 klassis väga tugevad, olles korduvalt tulnud amatööride hulgas maailma- ja Euroopa meistriks.

Teiste seas sõidavad Melges 24 klassis purjetamise suured nimed eesotsas Tõnu ja Toomas Tõniste ja Peter Šaraškiniga; samuti Liis Koort, Tuuli Org, Paavo Pettai, Maiki Saaring, Andres Rohtla, Tammo Otsasoo, Tiit Vihul jt. Selles seltskonnas purjetamine on olnud ühtlasi privileeg ja parimaks kooliks, mida võib soovida.

„Töötasin Pärnu jahtklubis tegevjuhina, Melgese purjetamise trennid olid Tallinnas, regattidel käisime tihti välismaal. Programm läks aina tihedamaks ning pidi hakkama tegema valikuid. Kuna mulle meeldib kiirus, oli järgmine siht selge: katamaraan. Esimesel aastal rentisime katamaraani, et koos Annikaga Pärnu lahel sõita ja aru saada, kas see on see, millega tahaks tegeleda. Tulemuseks oli see, et puhtalt katamaraanile mõeldes läks suu juba kõrvuni. Tegemist on põhimõtteliselt nagu surfamisega, aga seda saab teha kahekesi!“ jutustab Indrek õhinal.

Annika kõrvalt kinnitab, et katamaraanisõit on küll super, kuid võistlustele tema veel ei kipu – kiirused lähevad seal sama suureks kui mootorpaadil ning ümberkukkumise oht liiga reaalne (kuigi tegelikult pidi olema kukkumine kõrvalt vaadates palju jubedam kui päriselt). Nii ei saanudki Indrek loodetud paadikaaslast seekord kodust, vaid lõi mullu katamaraanide võistlusel kaasa meisterpurjelauduri Kevin Jakobsoniga.

Huvipurjetamine on Eesti turismi tulevik

Annikal ja Indrekul on ka kaks last – 5- ja 8-aastased tüdrukud, kes on sünnist saadik merega harjunud. „Johanna oli alla kuu vana, kui juba purjetama läksime,“ meenutab Annika ja lisab nagu lohutuseks teistele lapsevanematele: „Eks nendega oli esimesed aastad ikka väga tüütu merel, sest lapsed ju näpivad kõike ja topivad oma sõrmi igale poole. Aga nüüd on nad väga mõistlikud, tajuvad ohte ning armastavad paadisõitu.

Pärnu Jahtklubi, kus Indrek varem töötas, oli nende jaoks kui teine kodu.“ Pärnu Jahtklubi tegevjuhina töötas Indrek kuus aastat, enne seda oli ta ametis hoopis teises valdkonnas – turunduses ja jaekaubanduses. Aastaid sõitis kogu pere Tallinna ja Pärnu vahet ning siis sai Indrekust ESS Kalevi Jahtklubi ülem. „Kuna Eesti on nii väike, siis pole vahet, kas ma ajan oma rida Pärnus või Tallinnas, sest kokkuvõttes tegelen laiemas plaanis ühe ja sama asjaga.

Pärnu Jahtklubis õnnestus kaasa aidata merenduskeskuse ja jahtklubi peahoone ümberehitamisele, samuti ehitati purjespordikooli hoone, osteti uued sadamakaid ning arendati Muhu väina regatti. See kõik oli suureks abiks, et võidelda Eestisse avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistlused, mida täna korraldavad Pärnu ja Kalevi jahtklubi üheskoos,“ räägib Indrek, lisades, et kokkuvõttes toob regatt kindlasti tulu nii piirkonnale kohapealse tarbimise ja riigile maksude näol, aga teeb ka Eestile kui mereriigile suurepärast reklaami.

„Elame väga kaasa purjetamisvõistlustele ning tahaksime, et ka Eesti inimestel oleks nende kohta parem kajastus. Oleme mõelnud, et meie missiooniks ongi tuua purjetamist ning võistlusi vaatajatele lähemale,“ naeravad Annika ja Indrek. „Näiteks nii Euroopa meistrivõistlused kui ka Muhu väina regatt on Postimees Online’ist jälgitav ning internetis saab reaalajas kaasa elada oma lemmikutele ja jälgida nende võistlust. Unikaalseks võimaluseks on osta pilet laevale, mis sõidab võistlejate lähedal ning annab hea võimaluse alaga vahetult merel tutvuda.“

Kalevi Jahtklubis on oluliseks teemaks Indreku jaoks olnud Pirita jõe süvendamine ning väikesadamate temaatika – tema sooviks on, et kõik Eesti väikesadamas saaksid jõulisemalt areneda ja leiaksid rohkem tähelepanu ning toetust ühiskonnas. Huvimeresõitjate turismi edendamiseks oleks oluline, et sadamaid oleks mööda rannikut iga u 30 miili tagant ning mitte ainult sadam, vaid ka kõik muu turistile vajalik: söök-jook, öömaja, pesemisvõimalused ja lõbustused.

„Olen kindel, et see oleks Eesti jaoks äärmiselt kasumlik turismitoode ning seetõttu oleme võtnud oma missiooniks arendada välja korralik jahisadamate võrgustik. Ükski laevaturist ei sõida kohale üheks päevaks, vaid kauemaks ning sellesse tasub panustada. Kui Eestis räägime u 2000 purjetajast, siis Soomes on neid ligi 30 000,“ ütleb Indrek ja lisab: „Kui täna räägime Eestis konverentsivõi spaaturismist, siis huvipurjetamine on samuti meie tulevik!“

[alert color=”violet” icon=””]Unistus: pikem jahireis perega

Annika ja Indreku suureks unistuseks on pikem merereis koos perega. Kas just ümbermaailmareis, kuigi selle vastu ei oleks neil ka midagi. Paraku praeguse töö kõrvalt ei saa Indrek nii pikalt ära olla ning seetõttu tuleb leppida pisemate puhkustega. See-eest on pere puhkuse sihtkohtad alati seotud hobiga – mõni regatt, tiitlivõistlus või suurepärane surfikoht.

Annika Tuisk-Ilves töötab Sportlandis tootejuhina, tegeldes igapäevaselt surfi- ja purjetamisriiete müügiga. Kuna tema hobiks on surfamine ja purjetamine, mõistab ta hästi kaubamärke, mida esindab ning oskab klientidele pakkuda just seda, mida nad vajavad.

Indrek Ilves oli kuus aastat tööl Pärnu Jahtklubis, edendades aktiivselt sealset purjetamiselu, tuues sinna olulisi võistlusi ning seistes purjetamiseks vajaliku taristu loomise eest. Täna on Indrek Tallinnas ESS Kalev Jahtklubi ülem, aktiivne katamaraanipurjetaja ning üks Muhu väina regati ja Euroopa meistrivõistluste korraldajatest.[/alert]

 

Tekst Gerli Ramler, fotod erakogu