Hooldamata nõlvadele sobivad laiemad suusad, mille nina ja saba on pehmemad ja kumeramad, isegi kuni 50% suusa pikkuse ulatuses. Seda kutsutakse rocke tehnoloogiaks, mille on ellu kutsunud suusatootja K2. Pigem eelistatakse võrdlemisi pikki suuski, kuna need on suurematel kiirustel stabiilsemad. Oluline on tagada suusale võimalikult hea „ujuvus“, mis tähendab, et suusad püsivad libisedes paksu lume peal, mitte ei vaju lumme sisse. Kirsiks tordil suudavad mitmed mäesuuskade tootjad pakkuda selliseid freeride/all mountain suuski, mis toimivad suurepäraselt paksus lumes, kuid nende sõiduomadused ei kao ka kõval rajal sõites.
Sellised suusad on nii harrastajale kui ka edasijõudnule kõige mõistlikum valik, kuna suusakuurordis tuleb juba ühepäeva jooksul erinevaid tingimusi palju ette. Sellistele suuskadele kuulub tänapäeval ka instruktorite poolehoid.
Harrastajatele julgen soovitada suuski, mille laius on keskelt 90–105 mm ning edasijõudnud võivad endale julgelt ka 105 millimeetrist laiemaid suuski vaadata.
Esialgu võib suusa laius pisut ambitsioonikas tunduda, aga häid suuski proovides tekib kiiresti arusaam, et laiema suusaga on väga lõbus nii hooldatud nõlval kui ka paksus lumes.
Saapad võtavad jala kuju
Samal ajal, kui mäesuusad on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri, on oluliselt moodsamaks muutunud ka mäesuusasaapad.
Tänapäeval on kõik korralikud mäesuusasaapad sellised, mille sisu kohandub suusataja jalaga. Saapa sisu soojendatakse kaupluses üles ning suusataja jalg asetatakse saapasse.
Selle tulemusena võtab saabas suusataja jala kuju, et tal oleks maksimaalselt mugav ning vereringe toimiks tõrgeteta kogu pika suusapäeva jooksul.
Korralikel freeride´i saabastel on ka nn kõndimise funktsioon. See tähendab, et saapa ülemine osa vabastatakse alumisest ja suusataja hüppeliiges saab astudes vabalt liikuda. See võimalus on väga oluline siis, kui ei kasutata mäkke jõudmiseks suusalifti, vaid liigutakse mäest üles suuskadel, et seejärel osa saada täiuslikust laskumisest. Saabaste kõndimise funktsioon on väga oluline ka suurtes mäesuusakeskustes, kus võib juhtuda, et aeg-ajalt tuleb saabastes kõndida ka pikemaid vahemaid, minna suusabussi peale, liikuda teisele nõlvale jne.
Kihiline riietus on A ja O
Väga oluline on ka mäesuusataja õige riietus − see peab olema kihiline. Kõigepealt esimene kiht ehk soe pesu. Sooja pesu eesmärk on liibuda vastu keha, juhtida eemale niiskus ja hoida keha ümber sooja õhu kihti. Teise kihi eesmärk on tagada kehale vajalik soojapidavus ning seda saab vastavalt välistemperatuurile reguleerida. Teise kihiriietuse hulka kuuluvad näiteks erinevad fliisilised ja insulaatorid, mis on tänapäevasekihilise riietumise viimane sõna. Insulaatoriks kutsutakse sulejopet või sünteetilise täidisega jopet, mis pakub kehale maksimaalset võimalikku soojapidavust. Kolmas, kõige välimine kiht kaitseb keha ning alumisi riidekihte tuule ja vihma eest, samuti võimaliku hõõrdumise või muude väliste tegurite eest, mis võivad alumisi kihte lõhkuda.
Korralik kolmas kiht on tehtud üldjuhul vett ja tuult pidavast materjalist – ei saa eksida, kui valida näiteks Gore-Tex, HyVent või Helly Techmembraan, millele on lisatud veel tugevdatud kangas, näiteks rebenemisvastane ripstop. Kolmanda kihi rõivaid on saadaval ka koos soojapidava voodriga. Sel juhul on tegemist klassikalise ja väga levinud suusajopega. Siiski eelistavad kogenud freeride-suusatajad, et nende soojapidavuse eest hoolitseks esimene ja teine kiht ning kolmas on kaitsekiht.
Tekst: Henri Kruusel, Sportland
Vaata freeride’ist ka VIDEOT!
Aitame Team Ilvese tippu!