Kui Eesti võrkpallurite vallutusretked Euroopas on saanud viimastel aastatel igapäevaseks, siis treenerite seas seis nii roosiline pole. Olukorda üritab parandada Rainer Vassiljev, kes paneb end sel hooajal proovile Šveitsi klubis Volley Schönenwerd.
Rainer, olete tunnistanud, et nägite piiri taha siirdumiseks ise tublisti vaeva, enne kui lõpuks tuli leping Volley Schönenwerdiga. Kui mitme klubiga konkreetsemat juttu ajasite?
Minu klubiotsingustrateegia oli üles ehitatud isiklikele kontaktidele. Suhtlesin päris paljude tuttavate treeneritega eri riikidest ja ka mõne koondislasega. Uurisin, et kus võiks sellel hooajal treenerit või abitreenerit vaja minna ning konkreetsemaks läks jutt kahe klubiga.
Ilmselt olete saanud klubijuhtidelt tagasisidet. Kas teie palkamisel sai määravaks pigem töö Tallinna Selveris või rahvusmeeskonna juures?
Kuna Schönenwerdi klubis on palju noori mängijaid, siis pigem oli neile huvitavam fakt, et olen suutnud kahel aastal järjest tulla Tallinna Selveriga Eesti meistriks. Ja seda just noorte mängijatega.
Pallimängualade treenerite puhul laiemalt võttes „Made in Estonia“ üldjuhul uksi ei ava. Kui Rainer Vassiljev võtaks näiteks Itaalia, Poola või Serbia kodakondsuse, kas siis oleks lihtsam välismaale tööle saada?
Eesti võrkpalli maine paraneb pidevalt. Kui nõudlus Eesti mängijate järele üha kasvab, siis usun, et ka treenerite olukord paraneb. Loomulikult ei konkureeri me võrkpalli suurriikide treeneritega, aga Eesti võrkpall kogub usaldust.
Klubi kodulehe andmetel on koosseisus praegu seitse mängijat. Ilmselt pole seis tegelikult nii nutune. Palun andke koosseisust ülevaade.
Koosseis on paigas. Nimekirjas on 12 mängijat ja võime kasutada mängijaid ka esiliiga võistkonnast. Klubis on kolm välismängijat: nurgaründaja Kristo Kollo, diagonaalründaja Daniel Roccamora Hispaaniast, ja viimase täiendusena noor Hollandi koondise temporündaja Fabian Plak. Šveitsi põhikoondislasi on meeskonnas üks ja universiaadil käis neli meest. Meeskond on väga noor: näiteks sidemängijad on 21- ja 19-aastased. Koosseisus on seitse mängijat, kes on sündinud 1996. aastal või hiljem.
Kas Eesti on kaela kandvatest mängijatest nii tühjaks tehtud, et Teie klubisse enam ei jagunud?
Lisaks Kollole oli plaanis veel ühele positsioonile eestlane panna, aga erinevatel põhjustel jäi see tegemata.
Tundub, et Teid usaldatakse päris palju, sest saite Eestist kaasa võtta jõutreener Indrek Verro.
Järelikult klubile sobis see visioon, mille neile esitasin. Pean Indreku panust väga suureks ja oluliseks ning klubi saab teda ka noortesüsteemis kasutada.
Millised on Šveitsi töötingimused Tallinna Selveriga võrreldes?
Šveitsile iseloomulikult treenime ja mängime praegu väikeses saalis. Kuni klubi uue halli valmimiseni, mis peaks juhtuma jaanuari lõpus, treenime mitmes eri hallis. Sellest tulenevalt on praegu omajagu logistikat, aga jaanuarist peaksid tingimused olema väga head!
Kas inglise keelega saab Šveitsi saksakeelses piirkonnas asjad aetud?
Saab kenasti hakkama. Oskan pisut ka saksa keelt ja olen saanud asjad aetud!
Ainult Šveitsi ja Volley Schönenwerdiga Teie ambitsioonid ei piirdu. Kandideerite ka Läti rahvusmeeskonna peatreeneriks. Kas tegemist on avaliku konkursiga, kuhu said kõik soovijad avalduse saata, või võtsid lõunanaabrid ise ühendust?
Sain suvel kõne ühelt Läti alaliidu esindajalt, kes küsis, kas ma oleksin sellisest väljakutsest huvitatud. Ütlesin, et teema pakuks mulle huvi, kui alaliit otsustaks lisaks tiitlivõistluste kvalifikatsioonidele osaleda ka Euroliigas. Samuti on mitu Läti mängijat minuga ühendust võtnud ja uurinud, et kas ma oleksin huvitatud. Hilisemaid kontakte pole lätlastega olnud.
Kuidas Eesti koondise peatreener Gheorghe Cretu Teie võimalikku lahkumisse suhtus?
Suvel rääkisin sel teemal kohe Gianniga. Kuni pole midagi konkreetset, mille üle arutada, jätkub meie koostöö senisel moel.
Kuidas on Teie naine ja väike laps Šveitsi eluga kohanenud?
Klubi vastuvõtt on olnud väga meeldiv ja tänu sellele on kohanemine ka lihtsam. Kuna siinsed vahemaad on väikesed ja sõitmisele aega ei kulu, saame palju rohkem perega koos aega veeta.
Rainer Vassiljev Eesti fännidest:
Suve lõpus Poolas toimunud EM-il kaotas Eesti alagrupis kõik kolm kohtumist: järjest tuli alla vanduda Soomele, Serbiale ja Poolale. „Usun, et meile oleks paremini sobinud mängida alagrupi viimases voorus Soome vastu nagu eelmisel EM-il Itaalias Horvaatia vastu,“ arutleb Vassiljev. „Soome oli väga ebamugav vastane, sest nad mängivad meiega ühtmoodi. Soomlaste eesmärk on samuti mängida süsteemset blokk-kaitset ja rünnakul mitte vigu teha. Me pole kohanud väga palju meeskondi, kes saaksid mängu jooksul kaitses meist rohkem palle kätte. Lisaks lõid kuuest algkoosseisu mängijast viis planeerivat servi ja see tegi meie elu keeruliseks.“
Vassiljevile jäi viimasest EM-ist kõige eredamalt meelde mäng serblastega. „Saalis olid ainult Eesti fännid ja toetus oli metsik,“ meenutab ta. „Poolakad on tuntud mängu ajal tehtava show poolest: publikut juhitakse süntesaatoriga. Sellel mängul juhiti süntesaatori abil ainult eestlasi, kuna Serbia fänne saalis ei olnud. Mäng oli väga meeldejääv. Meeskonnale on fännide kohalolek äärmiselt oluline ja oleme lahedate poolehoidjate üle uhked.“
Tekst: Andres Kalvik
Fotod: Gertrud Alatare
Kui nutikaks võib saada kell?