Rammumees Ervin Toots otsis oma õiget ala päris pikalt, kuni proovis umbes viis aastat tagasi rammumehe sporti ning avastas, et tal on sellel alal talenti. Täna teeb ta spordis tegusid juba maailma tasemel. Saavutused pole tulnud aga sugugi kergelt, sest Ervin on pidanud kõige muu kõrval seljatama ka raske haiguse.
Kuidas sa jõudsid rammumehe spordini?
Olen väikesest peale tegelenud eri spordialadega, nagu judo, sulgpall, korvpall ja poks. Hiljem lisandus jõusaal ning eesmärgiks sai kulturism. Tegin jõusaalis trenni ligi kümme aastat ja ilmselt olin üks suurimaid Eesti kulturiste, aga endaga rahul ei olnud kordagi.
2018. aastal proovisin ühe trennina rammumehe alasid. Võtsin 140 kg raske palgi maast rinnale ja surusin paaril korral pea kohale sirgetele kätele. Kuna Eesti rammumehe võistlustel oli palgi raskuseks 110-120 kg, tundus, et mul on sellel alal mingi eelis. Teine rammumehe trenn lõppes biitsepsi rebenemisega, aga ei tähendanud minu jaoks rammumehe spordist loobumist. Kaks kuud hiljem osalesin kolmel Eesti võistlusel, kus ühel saavutasin 2. koha. Neli kuud peale esimest rammumehe trenni lendasin Iirimaale Official Strongman Games European Championships võistlustele ja sain 2. koha. Sellest hetkest teadsin, et see ala on minule ja võtsin eesmärgiks saada maailma tugevaimaks meheks.
Rammumehe spordis on mitmesuguseid eri alasid, kas nendeks on spetsiifiline ettevalmistus või valmistutakse kõikideks sarnaselt?
Harva toimub võistlusi, kus ei oleks mõnda uut ala. Kui ühel võistlusel on liivakoti kandmine, siis teisel on kivi kandmine, rehvi kandmine, tünnide kandmine jne. Füüsiliselt ei jõua kõiki alasid pidevalt harjutada. Treenin vastavalt tulevasele võistlusele – kui saan teada, mis alad plaanis on, siis keskendun nendele. Teatud harjutused on siiski treeningkavas kogu hooajal. Kuna tavajõusaalides ei ole rammumehe spordiks vajalikku varustust, siis olen enamiku asjadest ostnud välismaalt või lasknud Eestis ehitada. Täna on mul kodujõusaalis olemas kohvrid, meremehe raam, palgid, hantel, eri kangid ja raskused, rehv, raskused viskamiseks, liivakotid tassimiseks ja 100-230 kg kivid tõstmiseks.
Millised sinu treeningud välja näevad ja kui sageli sa trenni teed?
Treenin viis korda nädalas, millest kolm on jõusaali trennid ja kaks on rammumehe alad. Trennid on jaotatud eri plokkideks. Rammumehe spordis on olulised kõik lihasgrupid, aga hetkel on eesmärk tugevdada selga ja õlga, seega suurem rõhk läheb jõutõmbele ja õla surumistele, mis tähendab eri kõrguste, haarde laiuse ja kiirusega kangi tõmbeid. Lisaks kõikide abilihaste harjutusi, mis jõutõmmet tehes samuti töötavad. Plaan on koos treeneriga paika pandud ning kava muutub iganädalaselt raskuste ja vahel ka harjutuste näol.
Kas sul on rammumehena oma trumpala?
Eelmisel aastal olin alati esimese kolme hulgas nii palgi surumises, jooksualadel, kandmisaladel kui ka reka tõmbamises. Igal võistlusel olen võitnud karusselli ehk ala, kus käte peale rinnale tuleb tõsta kuni 300 kg raskust ja liikuda sellega ringiratast seni, kuni jõud otsa saab ja raskuse maha paned. Kuna mu kehakaal, 140 kg, ei ole võrreldes keskmise rammumehega ulmeliselt suur, tulevad tänu sellele liikumisega seotud alad paremini välja.
Millised suuremad võistlused sel hooajal ees ootavad ja milliste eesmärkidega sinna lähed?
Eesmärk on endiselt saada maailma tugevaimaks meheks! Sel aastal soovin kindlasti võita rammumeeste meistriteliiga ehk Strongman Champions League finaali. Möödunud aastal kaotasin esimese koha peamiselt ühe ala tõttu. Nüüd teen kõvasti tööd, et enam nii ei juhtuks.
Millised sihid oled suures plaanis endale spordis seadnud?
Ennekõike tahan näidata 6-aastasele pojale, et kõik siin elus on võimalik, kui vähegi panustada ja tööd teha. Soovin motiveerida noori, lapsi, mehi ja naisi. Olen alles poolel teel, aga tean, et minus on olemas kõik, mis võitmiseks valjalik!
Kui tähtis on sinu spordialal vaimne ettevalmistus?
Vaimne pool on ülioluline. Kui peas pole asjad korras ja mõtted on laiali, siis ei õnnestu ükski trenn, rääkimata võistlustest. Pöördusin eelmisel aastal abi saamiseks spordipsühholoogi poole, kuna eri tegurite mõjul ei suutnud enam spordile keskenduda. Tihti aitab juba väga palju, kui ennast kellelegi n-ö tühjaks rääkida. Kõrvaltvaatajal on raske aru saada, mida tähendab olla tippsportlane. Pidev surve, toitumine, puhkamine, trenn, vigastused, võistlused, lisaks lapsed, pere, töö. Selle kõige kombineerimine tippspordiga ongi just vaimselt väga keeruline. Usun, et peamine põhjus miks sportlased läbipõlevad või treeningud lõpetavad ongi vaimne koormus, mis muutub liiga suureks ning vähe on neid, kes otsivad abi. Abi küsimine pole häbiasi, olgu toetajaks siis lähedane, sõber, tuttav või psühholoog. Igal juhul tuleb tegeleda sellega, et vaim oleks tugev. Trennis ja võistlustel peab keskenduma ainult oma eesmärkidele ning kõrvalisi mõtteid ja probleeme ei tohi sellel hetkel enda pähe lasta. Kahjuks ei ole see alati nii lihtne kui tundub.
Sportlandi kampaanias oled Under Armouri saadik. Mida selle brändi juures hindad ja mida nende toodetest kasutad?
Under Armour on suurepärane bränd, mille toodete hulgast leiab ilmselt iga ala sportlane endale sobivad. Tooted on ideaalsed aktiivsele ja liikuva eluviisiga inimesele.
Mina kasutan jooksu- ja kandmisaladeks Under Armouri jalatseid, kuna need on hästi kerged ja liikuvad. Särgid on väga mugavad ja heast materjalist, mis lasevad kehal hingata. Kui väljas on külm ja lumi, siis trennid seisma ei jää. Mu võistlused on näiteks toimunud ka Islandil, kus oli palju külmakraade ja lumevalle. Sellistel puhkudel hoiab soojas Under Armouri pusa.
Mis aitab sul töö-, pereelu ja tippsporti ühendada?
Eelmisel aastal reisisin 13 korda reisisin võistlustele. Sinna kulub enamik minu puhkusest, aga tööandja on väga vastutulelik ning saan alati käidud. Ootan aega, kus mu poiss on natuke vanem. Loodan, et paari aasta pärast saan hakata teda võistlustele kaasa võtma, et ta näeks, millega issi tegeleb. Kui teha tipptasemel sporti, siis on oluline, et pere ja lähedased oleks toetavad ja mõistvad. Ilma lähedaste toeta oleks väga keeruline.
Tähtis roll on ka teistel toetajatel, olen väga tänulik ettevõtetele Sportland, Asulavent ja Eesti Metsameister, kellega meil on hea koostöö.
Sa oled põdenud vähki. Kuidas selle diagnoosi saamine sinu elu mõjutas?
Mäletan, et läksin maalt bussiga trenni ja mõtlesin, et käin enne arsti juurest läbi, kuna tundus, et midagi ei ole päris õige. Arsti juures sain uskumatu uudise, mis mu murdis. Kutsusin ema järele. Teel koju tegin palju tööd enda mõtlemisega ja enne kui jõudsime koju, palusin emal end jõusaali viia.
Kogu teekond diagnoosi saamisest tervenemiseni oli pikk ja raske. Kokku opereeriti mind kolmel korral, millele järgnes keemiaravi. Üritasin olla positiivne, vaatasin palju komöödiafilme ja motivatsioonivideosid.
Kas pidid haiguse pärast sportimises pausi tegema?
Vahepeal olin valu tõttu üsna liikumatu ja pingutamine oli keelatud. Salaja viisin enda tuppa voodi alla kangi ja mõned raskused ning istusin iga päev kirjutuslaua toolil ja tegin kangiga harjutusi. Pärast keemiaravi olin juurde võtnud 8 kg lihasmassi. Ükski arst ei saanud aru, kuidas see on võimalik. Olin üsna kindel, et kui minu päev ükskord tuleb, siis see tuleb minu tingimustel, mitte mingi haiguse tagajärjel.
Sa aitad heategevusena lapsi ja motiveerid neid raskusest üle saama. Kas see, et olid ise haige, ajendas sind tegelema heategevusega?
Läks üsna kaua aega, et haigusest üle saada. Aastaid hiljem kirjutasin mitme haigla eri osakondadele, et sooviksin tulla samas seisus noorte ja lastega rääkima, aitama või kasvõi palatis palli veeretama, et tõsta nende tuju. Keegi kahjuks ei vastanud.
Siis võtsin ühendust mitmete lastekodudega, kus olen käinud koos rammumehe treeningvarustusega trennipäevi tegemas ja näitamas, et ükski raskus elus ei ole ületamatu. Need päevad on olnud väga vahvad ja lastele väga meeldinud. Lisaks võtsin ühendust MTÜ-ga Isata Laste Heaks, kellele samuti korraldasin vahva treeningpäeva koos võistlusega. Viimati tegin neile eelmisel aastal isadepäeva raames ürituse Tallinna Trammidepoos. Tõmbasin trammi enda järel, lastele tehti depoos ekskursioon, sõime kooki, rääkisime juttu ja kõik said kaasa kinkekoti.
Tänavune aasta on kuulutatud liikumisaastaks. Mida soovitaksid inimestele, kes pole veel trenniga sinasõbraks saanud?
Sport ja liikumine tõstavad iga inimese enesekindlust ja parandavad tervist. Ei ole vaja tõsta raskeid asju ja vedada enda järel rongi. Piisab ka, kui minna kord-kaks nädalas loodusesse matkama. Käin isegi aeg-ajalt matkaradadel jalutamas ja peale 5-10 km matka on jalad rohkem väsinud kui rammumehe trennist tulles.
Nautige liikumist, tehke seda, mis teeb teid õnnelikuks ja annab eesmärgi, mille suunas pürgida! Olgu see siis soov kaotada või juurde saada mõni kilo kehakaalu või jõuda mõnel võistlusel poodiumile. Peamine, et teeksite sporti südamega ja ärge mitte kunagi alla andke, vahet pole mida elu teile ette viskab. Kui ei saa minna joostes, siis minge kõndides!
Alustades rammumehe spordiga kuulsin ülepäeva, et sellel pole tulevikku ja Eestist kaugemale ei jõua. Tõestasin vastupidist juba peale neljakuist trenni. Kõik on saavutatav, kui ainult ise vähegi tahta!
Ervin Tootsi parimad sportlikud saavutused
2018 Official Strongman Games European Championships 2. koht
2019 Eesti tugevaim mees
2019 Soome lahtised meistrivõistlused 2. koht
2020 Europe’s Strongest Man 3. koht
2020 World’s Strongest Man võistleja
2020 Strongman Champions League Curacao 3. koht
2021 World’s Strongest Man võistleja
2021 Strongman Champions League mitmete võistluste poodiumid
2022 Strongman Champions League mitmete võistluste poodiumid
2022 Strongman Champions League Finals 2. koht
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Iti-Pätrik Järve