Rannajalgpallurid Euroliiga superfinaalis!

Eesti rannajalgpall tähistab sel aastal 15. sünnipäeva ja Eesti rahvuskoondis on tegemas oma parimaid mänge – oleme välja jõudnud B-divisjoni Euroliiga superfinaali. Siit on edasi vaid üks samm, et rinda pista Euroopa parimate rannajalgpalluritega.

Meie rannajalgpallikoondis tagas koha Euroliiga superfinaalis, kui võitis juuni lõpus Euroliigas Serbiat 4:3. Superfinaal toimub augustis Itaalias ning kaheksast meeskonnast parim pääseb edasi A-divisjoni, kus ootavad ees Euroopa tippmeeskonnad. Sestap on saabuvad mängud Eestile olulise tähtsusega. Eesti parima väravalööja tiitli pälvis Serbias Ervin Stüf (26), kellelt uurimegi nüüd pisut tema karjääri ja rannajalgpalli kohta.

Kutse rannajalgpallimeeskonda

Rannajalgpalli avastas Ervin juhuslikult, kui 2010. aastal sõpradega Pirita velodroomi liivaväljakul Pirita poiste vastu mängimas käis. Ervin meenutab: “Jäin silma Pirita Reliikvia rannajalgpallimeeskonna tähtmängijale Kevin Sooalustele. Ta võttis minuga ühendust ja pakkus võimalust liituda nende võistkonnaga. Kuigi ma rannajalgpallist sel hetkel midagi ei teadnud, võtsin pakkumise vastu. Täna tagasi vaadates arvan, et tegin õige otsuse.“

Kiire areng viis klubi vahetuseni

RJK Pirita Reliikvia ridades mängis Ervin kaks aastat ja arenes kiiresti. Nii pakkuski Nõmme BSC noormehele võimalust siirduda nende meeskonda ning Ervin võttis pakkumise vastu. „Olin kahe aasta jooksul näinud, et Nõmme BSC mängib väga ilusat ja tehnilist rannajalgpalli, seepärast oli otsus lihtne,“ põhjendab ta valikuid. „Esimene aasta uues meeskonnas oli keeruline, sest raske oli aru saada rannajalgpalli liikumisest. Varem olin mänginud vaid n-ö klassikalist viska-jookse mängu, millel puudus perspektiiv.“

Peale esimest aastat Nõmme BSC meeskonnas mängimist kutsuti andekas noormees esialgu koondise treeningutele ja hiljem juba esindama Eesti värve rahvusvahelistel võistlustel.

Säravad hetked

Tänavu tekkis rannajalgpalluritel mõte moodustada uus meeskond, mis koosneb eelkõige noortest ja perspektiivikatest kõrge ambitsiooniga mängijatest. Uue klubi nimeks pandi BSC Thunder Häcker ja juba mõne kuuga on nad näidanud konkurentsivõimet rääkimaks kaasa medalite nimel kohalikus meistriliigas.

Ervini senise karjääri säravaimaks hetkeks on 2014. aastal Itaalias Jesolos toimunud superfinaalis debüteerimine Eesti koondislasena. Rõõmu pakkus ka 2016. aastal nomineerimine „Aasta mängija“ tiitlile. Meeldejäävaima värava lõi noormees aga eelmisel aastal Moskvas Kasahstani vastu poolelt väljakult käärlöögina.

Noor kiiresti arenev spordiala

Rannajalgpall on väga noor spordiala, millele pandi alus 1992. aastal, kui loodi Rahvusvaheline Rannajalgpalli Assotsiatsioon. Toona sätestatud esimesed ametlikud mängureeglid kehtivad suures osas tänapäevalgi. Kümme aastat hiljem asutati Tallinnas Eesti Rannajalgpalli Liit, mille eesmärk oli populariseerida rannajalgpalli Eestis ja ühendada ala harrastavad sportlased. Eesti meistritiitel anti esmakordselt välja paar aastat hiljem, 2004. aastal. Hetkel on Eestis kaks liigat – A-liiga ehk meistriliiga ja B-liiga ehk esiliiga.

Rannaliiv ja erinev atmosfäär

Rannajalgpall erineb tavalisest jalgpallist väljakusuuruse, pinnase ja mängijate arvu poolest. Rannajalgpallis lüüakse enamasti rohkem väravaid, sest võrku on võimalik sahistada igalt väljakupositsioonilt. Olulist rolli mängivad petted, improviseerimine, suurepärane füüsiline vorm ja anne. Väljak on rannajalgpallis palju väiksem, 35-37 meetrit pikk ja 26-28 meetrit lai, ning kõrgetasemelistel turniiridel puhastatakse liiv kivikestest, merekarpidest ja muust prügist, mis võib mängijat vigastada. Väravad on maapinnast latini 2,2 meetrit kõrged ja kahe posti vaheline laius on 5,5 meetrit. Korraga võib ühe võistkonna eest väljakul viibida 5 mängijat koos väravavahiga ning ühes mängus võib kasutada 10-12 mängijat. Mäng kestab 3×12 minutit. Rannajalgpalli mängitakse liival küll paljajalu, ent kasutada on lubatud liigesekaitsmeid.

Sobiv ja jõukohane igaühele

Ervinit paelub rannajalgpalli juures kõige enam tehniline, kiire ja võimalusterohke mäng. Mängu ajal võib igal sekundil toimuda midagi põnevat, mis tekitab pinget nii võistlejatel, treeneritel kui ka publikul. Lisaks on rannajalgpalli üsna lihtne harrastada kõigil, sest spetsiaalset varustust ei ole tarvis. „Piisab juba lühikestest pükstest ja pallist,“ naerab Ervin.

Tekst: Liisi Rist

Fotod: Estonian Beach Soccer National Team