Saarlased on spordirahvas

Saaremaal käib sport muu eluga käsikäes. Kohaliku spordiliidu alla kuulub tihe võrgustik, mis koondab kõik saarel toimuvad aktiivsed tegevused. Kaasatud on eri üksused alustades koolidest ja lõpetades valdade spordiliitudega.

Suur osa saare sportlasi sirgub Saaremaa spordikoolist, mis asutati 1952. aastal. Spordikooli õppekavas on kuus ala: võrkpall, korvpall, kergejõustik, judo, laskmine ja purjetamine. Lisaks saab 2017/2018. õppeaastal osaleda üldkehalise treeningu rühmas, kuhu on oodatud kõik 7.–9. klassi õpilased. Spordikoolis saavad õpilased võimaluse esindada Saaremaad võistlussarjades, mis noori veel omakorda motiveerib.

Jooksusarjad

Saaremaa spordikooli korraldada on ka saarlaste seas populaarsed üritused ja jooksusarjad. Näiteks Kuressaare sünnipäeva tähistatakse traditsioonilise jooksuga, mis sai alguse 1982. aastal. Tänavu leidis 37. korda toimuv linnajooks aset 5. mail.

Oktoobris toimub Saaremaal jooksuharrastajate seas kõrgelt hinnatud Saaremaa kolme päeva jooks, mida korraldab samanimeline MTÜ ja mis tähistab tänavu väärikat 45. sünnipäeva.

Liikudes tervemaks

Üha rohkem koguvad saarlaste seast populaarsust tervisesport ja selleks loodud sarjad. „Liikudes tervemaks”on üks neist üritustest, kuhu tulevad igas vanuses mehed ja naised, et üheskoos liikuda ja treenida. Ürituste ajakava on tihe, terve aasta vältel kohtutakse hea eesmärgi nimel terviseradadel ja spordikeskustes.

Endine tippkümnevõistleja ja Saaremaa vallavanem Madis Kallas kinnitab, et sportimisvõimalused on saarel väga head – eriti võrreldes 20 aasta taguse ajaga, kui Kallas ise koolipingis oli. „Puudu on veel suurtest asjadest, nagu sise-skatepark, jäähall, kunstlumerada ja motostaadion, kuid kõik ülejäänud valdkonnad on suuremal või vähemal määral kaetud,” ütleb Kallas. Eraldi märgib ta ära terviserajad ja kergliiklusteed, mida on Saaremaal küll omajagu, aga mida pidevalt juurde tuleb. „Terviserajad asuvad kogu Saaremaal. Suurim neist on endise Karujärve sõjaväeosa territooriumil, mis on Saaremaale mitteomaselt üpris mägine.”

Saarte Mängud

Saaremaa spordimaastikul toimub veel palju, millest mandrielanikel aimu ei ole. Üks selline üritus on rahvusvahelised Saarte Mängud (Island Games). Need on mõeldud saartel elavatele sportlastele, kes on saarel sündinud või enne mänge saarel vähemalt ühe aasta elanud. Iga kahe aasta tagant tulevad tuhanded professionaalsed ja harrastussportlased 24 saarelt üle kogu maailma kokku, et võistelda rahvusvahelistel Saarte Mängudel.Eesti on esindatud alates 1991. aastast. Mängudest võtavad osa näiteks Kreeka, Inglismaa, Rootsi, Taani suuremad saared ja paljud teised. Mängud on tõestus, et väikesed kogukonnad teevad üheskoos suuri tegusid.

Saarte Mängudel võisteldakse kuni 14 spordialal ning esindatud on näiteks ujumine, sprint ja pikamaajooks. Lisaks võetakse mõõtu meeskonnaaladel, nagu jalgpall, võrkpall ja korvpall. „Saarte Mängud on meie olümpiamängud, mis annavad meie sportlastele hindamatu kogemuse. Olen Saarte Mängudel korduvalt osalenud ning sealt saadud emotsiooni ei ole võimalik millegi muuga võrrelda,” kinnitab ka Madis Kallas.

Muljet avaldavad tulemused

Saarlased on Saarte Mängudel olnud väga edukad. Kõige paremini on läinud võrkpallis, kus nad on aastaid esirinnas olnud, ning 2015. aasta mängudelt Jersey saarel tõid nad koju kuldmedali korvpallis. Tegelikult paistavad saarlased silma pea igal alal, sest edu on neid saatnud ka laskmises, jalgrattasõidus, kergejõustikus, ujumises ja rannavõrkpallis. Järgmiseks peavad saarlased olema valmis sõitma Gibraltarile, kus toimuvad 2019. aasta Saarte Mängud.

Saavutuste üle uhked

„Saarlastel on spordis väga erinevatel aladel väga häid saavutusi. Lisaks edule Saarte Mängudel on meil väga hea tase võrkpallis ja paljud meie sportlased mängivad Euroopa tugevaimates liigades. Lisaks muidugi Ott Tänaku saavutused. Väga head on ratturid, kes teevad samuti laias maailmas suuri tegusid. Tasemel on veel paljud alad, millest võib-olla niivõrd ei räägita, nagu näiteks jääpurjetamine. Saarelt on pärit kõige kiirem eestlane Marek Niit, kelle käes on kõik Eesti sprindirekordid, ja pikamaajooksja Tiidrek Nurme. Seega on meie saarelt sirgunud palju tublisid tegijaid,” tõdeb vallavanem Madis Kallas uhkusega.

Tekst: Taisi Kõiv