Saskia Alusalu, koondiseta tippsportlane

Eesti edukaim kiir- ja rulluisutaja Saskia Alusalu (24) on viimased seitse aastat elanud tippspordi maailmas. Tema teekond eesmärkide suunas ei kulge aga sama libedalt nagu uisusõit. Saskial puudub terviklik tugitiim ja suuresti tuleb tal kõigega üksi hakkama saada.

Saskia on iseseisvalt treeninud alates 2011. aastast, kui ta 17-aastasena Saksamaale Inzelli kiiruisuakadeemiasse õppima läks. Kiiruisutamiseks sobilike tingimuste puudumise ja harrastajate vähesuse tõttu ei ole Eestis sellel alal eraldi koondist. Saskia on pidanud üksi toime tulema ja see ei ole olnud kerge. „Reisides on mul mitu suurt kohvrit ja ma ei saa neid valveta jätta ega lennujaamas isegi tualetti minna. Võistlustel näen, et tiimid treenivad ja söövad koos. Neil on mitu treenerit, füsioterapeut, arst ja mõnel juhul ka psühholoog. Ei ole lihtne ega aus võistelda sportlaste vastu, kellel on palju inimesi, kes nende heaks töötavad,“ arvab Saskia.

Kuid mida aasta edasi, seda paremini tunneb neiu, kui iseseisvaks sportlaseks on tiimi puudumine teda kasvatanud. Peale treeningute tegeleb kiiruisutaja ise paljude vajalike asjadega. Ta hoolitseb kogu oma varustuse eest, näiteks teritab ise uiske. Otsib võimalusi, kellega, kus ja millal treenida, ning korraldab kõike laagritega seonduvat. See hõlmab nii laagrikoha valikut, rahaliste vahendite otsimist, lennupiletite ja ööbimiste broneerimist kui ka igapäevast söögitegemist. Laagri valik sõltub tiimist, kellega seal olla. Klappima peab nii aeg kui ka treeningute eesmärgid. „Otsin ise treeneri ning uurin füsioteraapia ja teiste toetavate võimaluste kohta,“ räägib Saskia.

Unistab oma tiimist

Saskiale on toeks eelkõige perekond. Samuti on ta väga tänulik kõigile toetajatele ja uisuliidule, kes aitab nii palju kui võimalik. Olümpia eel sai Saskia Olümpiakomiteelt ettevalmistustoetust ja saab sealt siiani lisarahastust.

Pärast edukaid olümpiamänge muutus elu veidi lihtsamaks. Näiteks mänedžeritööga tegelev Marek Vister aitab Saskial toetajatega suhelda. Kontaktide ja nõuannetega on abiks Sportlandi kaasasutaja ja omanik Are Altraja. Eestis olles aitab kiiruisutajat füsioterapeut Tauno Koovit ja on veel teisigi abivalmis inimesi. Siiski ei ole abi olnud nii palju kui Saskia lootis, kuigi tähelepanu on kiiruisutamine ja neiu ise pälvinud pärast olümpiat palju. „Minu unistus on olla täisajaga tervikliku tiimi liige, kus on treener, füsioterapeut ja sobivad treeningkaaslased, et ma ei peaks trennide kõrvalt kõige muuga tegelema. Selleks on aga vaja vahendeid,“ tõdeb ta. Tiimi kuulumise nimel on vaja veel vaeva näha.

Uisutades ununeb muu

Igas asjas peitub siiki ka head ja Saskia vaatab üksinda hakkama saamist kui midagi, millega oma tahtejõudu proovile panna. Ta soovib kõigest hoolimata alaga edasi tegeleda. Saskia tunnistab, et ei tea ise ka, mis täpselt on teda jätkama motiveerinud, aga olulist rolli mängivad eneseusk ja kindel siht. Talle lihtsalt meeldib väga kiiruisutamine – kombinatsioon jõust ja vastupidavusest – ning selle ala vaimne ja tehniline pool. Uisutades ununeb kõik muu. „Oleks liiga raske jätkata, kui ei oleks piisavalt motivatsiooni ja eesmärke. Rahvuskoondisesse kuulumine võib tavapärasel juhul muutuda sportlase jaoks heas mõttes harjumuseks, mina võtan koondise puudumist seni kui proovikivi.“

Üksi suurte sihtide suunas

Saskial ei ole Eestis kohta, kus treenida. Pikka aega kodust ja lähedastest eemal olemine teeb alaga tegelemise kulukamaks ja vaimselt raskemaks. See tähendab ka väga palju üksiolekut, elu hotellitubades või korterites – see on treeningute kõrval üks lisakatsumus. Teised uisutajad on Saskiale tunnistanud, et ei suudaks kodust nii palju eemal olla kui tema. Enamik tema kaasvõistlejatest saavad kodus jääl treenida ja nad reisivad vaid laagritesse. Saskia on enamasti ära suve lõpust kuni järgmise aasta varakevadeni. „Mõnel aastal olen olnud ligi üheksa kuud Eestist eemal. Viimastel aastatel olen suvel laagrites käinud. Sel aastal olen samuti alates septembrist ära ega tule enne jõule tagasi; siis ka paariks päevaks ja uuesti alles hooaja lõpus,“ ütleb Saskia.
„Teistel on lihtsam, aga see on minu olukord ja valik. Mind on aidanud kindel siht. Kui mul treeningute ja asjaajamiste kõrvalt energiat jätkub, püüan end harida treeningute, taastumise ja toitumise poolel pealt. Praegu on mul pooleli Maria Šarapova raamat „Unstoppable“, vahel vaatan ka filme,“ räägib ta sellest, mis võõrsil elades üksindust leevendada aitab.

Üksikud hundid

Saskia sõnul on teisigi üksikuid hunte, aga kõik üritavad ennast mõne tiimiga siduda. Näiteks juhendas Saskia treener Tristan Loy olümpiamängudel Läti esindaja Haralds Silovsit, aga tegelikult treenib noormees täisajaga Norra koondise juures. „Meestel on natuke lihtsam, kuna neid võetakse sageli tiimidesse naistele abiks. Paar aastat treenis Silovs näiteks eduka kiiruisutaja Ireen Wüsti tiimis abistajana.“

Saskia jaoks on väga tore ka Marten Liiviga kogemusi vahetada ja eesti keeles nalja visata. „Ettevalmistusperioodil Eestis olles treenime palju koos, aga jäälaagrites pole meessprinteril ja naiste pikamaasõitjal suurt midagi ühiselt teha. Jääl ei saa me üksteisele abiks olla, aga kui võimalik, elame üksteisele võistlustel kaasa.“

Väljavõtted Saskia uisukarjäärist

Kiiruisutamisega tegelenud 2006. aastast
38-kordne Eesti meister kiiruisutamises
Kokku püstitanud 85 Eesti rekordit
2013. aasta juunioride MK-sarja üldarvestuses massistardi 3. koht
2015. aasta MM-i massistardi 10. koht
2016. ja 2017. aasta EM-i 3000 m 15. koht
2018. aasta MK-sarja üldarvestuses massistardi 8. koht
2018. aasta EM-i massistardi 11. koht ja 3000 m 12. koht
2018. aasta Pyeongchangi OM-i ühisstardiga sõidus 4. koht

Tekst: Kadri Kütt

Fotod: erakogu / Kalle Veesaar