Saskia Alusalu jaoks on sport alati olnud tema elu osa. Tema perekond on alati palju liikunud ja nii kaua kui ta mäletab, on ta koos oma ema, isa ning vanemate õdedega koos sportinud, ka matkad olid lapsepõlves tavapärased.
Adaveres, kust Saskia pärit on, harrastas ta paljusid erinevaid spordialasid ning on väga raske öelda, mis hetkest alates muutus tavapärane sportimine ametlikult päris treenimiseks. Praegune hooaeg on aga juba viies, mil ta on sada protsenti pühendunud just kiiruisutamisele.
Saskia jaoks ongi spordist saanud elu. „Loomulikult on mul kindel eesmärk, mille poole pürgin, kuid samas ma naudin väga kogu protsessi. Pikad tunnid ratta seljas, intervallid, kus tunned südant rinnust välja hüppamas ning jääl laktaati jalgades – ma ei kujuta oma elu enam teistmoodi ettegi,“ kirjeldab ta.
Trenni teeb Saskia kõvasti, 11 kuni 12 korda nädalas. Ükskord, kui tema sõber treeningule kaasa tuli, oli viimane Saskia tugevatest ja rasketest trennidest üllatunud. Päeva lõpuks võttis sõber nähtu väga tabavalt kokku: “Sa näed välja nagu suhkrust, aga tegelikult üldse ei ole.“ Jäära tähtkujus sündinud kaunitar on tõesti palju tugevam, kui ta välja paistab. Tema nimel on 500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m ja 5000 m kiiruisutamise Eesti rekordid ning Eesti rekordeid on ta parandanud juba üle 80 korra.
Uisutades ununeb kõik muu
Saskia võib jääst ja kiiruisutamisest rääkida pikalt ning kirglikult. Tema oskab jääs näha midagi palju enamat kui tavainimene. „Iga jää on erinev, kus tuleb oma tunnetust otsida – erinev tekstuur, kõvadus, libisevus,“ kirjeldab ta oma spordiala üht tähtsamat komponenti ja lisab: „mulle väga meeldib, kui peegelsile ja kiire see on.“
Kui küsida, miks just kiiruisutamine, on muidu väga otsekohesel Saskial vastus veidi raske tulema. „Kiiruisutamine on kombinatsioon tehnikast, vastupidavusest ja jõust. Tegemist on väga vastuolulise spordialaga, kus ka vaimne pool mängib väga olulist rolli. Ma ei oskagi seda täpselt seletada. See on lihtsalt üks asi, mida tehes unustan kõik muu.“ Seda on Saskiast ka näha, et tema spordiala teeb ta õnnelikuks – mida muud üks inimene elus tahta võikski!
Ebaõnnestumised on õppimiseks
Saskia pole suur unistaja, seega on kiiruisutamises praegusele tasemele jõudmine palju enamat, kui ta kunagi oleks julgenud uskuda. „2015. aastal, pärast maailmameistrivõistlusi mõtlesin küll, et kas tõesti mina ja maailma kümnes,“ meenutab ta seda imelist tunnet. „Spordis on tulemuste hindamine hästi keeruline. Kui läheb hästi, siis kõik toetavad, kui mitte, siis oled üksi,“ mõtiskleb neiu. „Samas õpitakse just ebaõnnestunud võistlustest palju rohkem kui õnnestunutest. Juba mu endine treener, 500 m maailmarekordi omanik, ütles, et ilmselgelt on igal sportlasel karjääri jooksul rohkem ebaõnnestunud võistlusi kui häid võistlusi.“
Kaotused on paratamatult sportlaskarjääri lahutamatu osa ja neist rääkides meenub Saskiale kooli ajal loetud kohustuslik kirjandus. „Tuleb vist paar-kolm röövikut ära kannatada, kui tahan liblikaid tundma õppida,“ tsiteerib ta Antoine de Saint-Exupéry kuulsas teoses olnud väikese printsi vestlust lillega. Iga asi võtab aega ja pühendumust, üleliia kiirustamine ei vii kuhugi. „Vead ja kaotused on selleks, et neist õppida,“ on Saskia kindel.
Vähem muretseda, rohkem nautida
Oma tegemistele tagasi vaadates on neiu mõistnud, et poleks olnud vaja nii palju muretseda. Kui oled tubli, teed oma eesmärkide nimel trenni ja usud endasse, siis tuleb kõik, mis tulema peab. Saskiale on nüüdseks selgeks saanud, et mõistlik on protsessi rohkem nautida ja vähem muretseda.
Tal on tuleviku osas oma unistused, kuid ta eelistab neid endale hoida. Mitte et ta oleks ebausklik ja kardaks midagi ära sõnuda, see on lihtsalt tema loomuses. Rääkides ebausust, peab Saskia siiski nentima, et ilmselt mingid asjad siiski on, mida ta ei oska seletada, aga mida ta ikka igaks juhuks teeb. Näiteks enne võistlust paneb ta ühe uisukaitsme ühtepidi ja teise teistpidi alla.
Üks unistus täitub aga Saskial juba sellel kuul – nimelt suutis ta möödunud aasta lõpul lunastada olümpiapileti ja asub PyeongChangis starti tema jaoks seni kõige edukamaks osutunud alal ehk ühisstardiga sõidus. Kokku on ühisstardiga sõidus olümpial starti tulemas 24 naist.
Tekst: Marin Lamesoo
Fotod: erakogu / Terje Atonen
Kuidas hooldada saabast?