Slackliner Jaan Roose sooritas eile pärastlõunal uskumatu triki, kui tegi 117 meetri kõrgusel maa ja taeva vahel tagurpidi salto. Jaani sooritus tähistab seejuures maailmarekordit, sest seni pole mitte keegi sääraseks katsumuseks võimeline olnud.
Jaani sõnul tekkis tal idee end Swissôteli kaksiktornide vahel proovile panna aastal 2011 Tallinnas jalutades. „Esimene mõte tärkas siis, kui kõndisin tornidest mööda ja mõtlesin, et võib-olla ühel päeval olen siin tegemas midagi hullu,“ räägib Jaan. Möödus aastaid harjutades, harjutades ja veel kord harjutades ning kaks aastat tagasi hakkas Jaani pöörane idee konkreetsemat kuju võtma. Ta võttis kontakti Swissôteli ja Sportlandiga, kes tema mõttega kaasa tulid. Nii seisiski Eesti parim slackliner augusti viimasel pühapäeval Swissôteli katusel, et teoks teha midagi enneolematut.
10 meetrilt 117 meetrini
Ühe kaksiktorni katuselt teisele sai tõmmatud 30 m pikkune ja 2 cm laiune liin, mille kõrgus maapinnalt oli 117 m. Enamikul meist võtab juba üle 100 m kõrguse hoone katusel seismine jalad värisema, rääkimata sellest, et peaks astuma seal kõrguvale 2 cm laiusele liinile.
Esimesed sammud nii kõrgel tegi ka Jaan alles eile varahommikul, seni oli ta peamiselt harjutanud 7 m kõrgusel. Noormees tõdeb, et peale varahommikust trenni jäi tal kohe hea tunne ning usk ja lootus plaan ellu viia püsis kõrge.
Meie slackliner võttis ette kohe väga suure ampsu, sest seni oli ta oma kõrgeimal tehtud trikid, kus pidi maanduma jalgadelt jalgadele, sooritanud Red Bulli võistlustel, aga 10 meetri peal. „117 m on hirmuäratav, sest see on liiga kõrge. Lisaks pean sooritama suhteliselt ohtliku triki, mida ei ole varem tehtud. Pean ettevaatlik olema, et jääksin terveks ja midagi välja ei väänaks,“ avaldas Jaan enne hulljulget ettevõtmist oma mõtted. „Kui ma eksin, siis on valus, liin kraabib ja lööb, sest on kõva pinge all. Eksimisruumi ei ole,“ lisas ta veel.
Eesmärgiks on areng
Ja siis ta läks, silmis äärmiselt keskendunud pilk, ja sooritas põnevil publiku silme all 117 m kõrgusel tagurpidi salto. Juba teisel katsel õnnestus trikk ideaalselt ja Jaan sai äärmise rahuolu märgiks käed taeva poole tõsta – kaheksa aastat pidevat ja sihikindlat harjutamist olid viinud erakordse saavutuseni. „Teisel katsel tuli ideaalne maandumine, see oli ülihea, et ei pidanud ennast rohkemate katsetega koormama. Sain esimese katsega julgust juurde ja teine katse oli liiga hea. Olen üliõnnelik!“ kommenteeris hulljulge noormees ja lisas, et kõige taga on trenn. „Olen aastaid harjutanud ja harjutanud.“
Slackliner tunnistab, et teda kannustab pidev areng. „Tahaks kogu aeg edasi areneda. Alustasin kaheksa aastat tagasi palju madalamalt ja palju lühema liini pealt kui siin. Olen kõik need aastad elanud koos slackline’iga,“ märgib ta ja lisab, et ainult tööst ja andekusest selliste ettevõtmiste jaoks siiski ei piisa, vaja on häid partnereid. „Mul on sõbrad, MTÜ Vabadussport, Swissôtel, Sportland – nendeta ma ei saaks,“ on noormees toetajatele tänulik.
Kus on piirid?
Jääb üle ainult tõdeda, et inimvõimetel ei paista piire olevat. Raudsete närvidega Jaan Roose sai igatahes hakkama hulljulge ja pöörase sooritusega. Uutest plaanidest Jaan eile rääkima ei hakanud, kuid pole kahtlustki, et temast me veel kuuleme!
Vaata otseülekannet:
Tekst: Merilin Piirsalu
Pildid: Jaanus Ree
Kevad Belle Saarepera eesmärk on üks - olla õnnelik!