Eredaimad hetked kommentaatorina?
Ma tooks välja kolm mängu. Üks neist oli umbes 2011. aastal, kui Manchester United mängis Manchester Cityga ning Wayne Rooney lõi käärlöögi värava ristnurka. Kommenteerisime seda mängukoos Risto Sarapikuga ja vaid mõni sekundpärast lööki vaatasime teineteisele otsa: olime toolidelt püsti hüpanud ja kolm sammu tagasi astunud, hoides kahe käega peast kinni. Meie kommentaar küll ei katkenud, aga oleks tore olnud, kui kommentaatoriboksis oleks olnud ka kaamera, et seda jäädvustada. See oli ikka totaalne vau-hetk.
Teine oli eelmisel kevadel, kui Liverpool mängis Chelseaga. Kommenteerisin seda mängu koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Tolles mängus libises Liverpooli kapten ja legend Steven Gerrard õnnetult, mille tõttu minetas Liverpool tiitlivõimaluse. Sel hetkel oli selge, et tegemist oli ajaloolise hetkega, mida jäädakse Liverpoolis mäletama aegade lõpuni. Eesti meistrivõistlustelt ei tooks ma välja ühte konkreetset mängu, vaid annaks sellise koondportree. Kui pead kommenteerima teisipäeva õhtul kell 20 märtsikuise kõleda ja tuulise ilmaga Lilleküla kunstmurustaadionil mängu, kus kahe mängiva võistkonna ridades pole ainsatki tähelepanuväärset mängijat, siis pärast seda saad spordieetris hakkama kõigega. Samas Eesti karikasarja finaal 2013. aastal, kui FC Flora mängis Nõmme Kaljuga, oli küll vägev mäng.
Õnnestunud spordikommentaari eeldus?
Kirg – seda peab olema nii reporteris endas, kui ta peab seda tundma ka võistluse vastu. Ei saa minna ükskõikse suhtumisega, et mida see mäng suures plaanis ikka muudab. Siis ei saa ka kommentaar õnnestuda. Tol hetkel, kui ma olen eetris, on see mäng kõige olulisem asi maailmas. See on ka kõige parem garantii, et tuleb parim reportaaž.
Suurim ebaõnnestumine?
Ei tohi usaldada oma pead, faktid tuleb üle kontrollida. Kirjutan alati ennemängu koosseisud paberile ja ühe korra olen automaatselt kirjutanud mängijate tavapärase asetuse ning jätnud märkamata, et üks mees on vahepeal välja vahetatud. Seega rääkisin terve mängu esimese poolaja mehest, keda platsil ei olnudki. Unistuste mäng, mida kommenteerida? Tahaksin kommenteerida Lõuna-Ameerika jalgpalli meistrivõistlusi ehk CopaAmericat, mis on minu meelest kirglik ja äge jalgpalliturniir. Siiani kahjuks ükski Eesti telejaam seda võistlust näidanud pole.
Rituaal enne ülekande algust?
Mõned reporterid väidavad, et teevad enne mängu seitse või kaheksa tundi eeltööd. Mina hoian end võistlussarjaga kursis igapäev ja siis piisab umbes tunnisest eeltööst. Enne eetrisse minemist teen hääleharjutusi, mida mulle Eesti Raadios töötades õpetas häälekoolitaja Einar Kraut. Kui neid minuti jooksul teha, tõmbavad nad hääle selgeks ja kõnemootoritööle. Kirja panna neid harjutusi ei saa, aga põhimõte on selles, et konsonante kombineeritakse kindlas järjestuses täishäälikutega.
Tekst: Kadrin Karner
Maratonimees innustab jooksma iga ilmaga