Discgolf on spordiala, mis esmapilgul võib tunduda lihtsalt ketta loopimisena, kuid tegelikult nõuab samuti spetsiaalset tehnikat, reeglite tundmist ja mentaalset valmisolekut. Üks armastatuim koht kettagolfi harrastamiseks on Sportland Kõrvemaa discgolfi park, mis on üle maailma tuntud Udisci veebiliehel hinnatud kolm aastat järjest Eesti parimaks.
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ametliku litsentsiga discgolfi treener Kaido Bammer tõdeb, et kettagolf on saanud viimastel aastatel üheks populaarsemaks spordialaks eestlaste seas. See on juhtunud tema sõnul heade eeskujude ja koroonapandeemia tulemusel.
„Viis aastat tagasi oli discgolf veel pigem harrastajate spordiala, kuid murdepunkti tõi kindlasti Kristin Lätti saavutatud edu. Tema tõestas, et selle alaga saab rahaliselt edukas olla. Auhinnad on proffide seas uhked,“ nendib treener, kes on discgolfiga tegelenud juba 13 aastat.
Lihtne ja odav alustada
Ühtlasi soosis ala populaarsuse kasvu koroonapandeemia, mille ajal inimesed said minna treenima üksnes spordisaalist väljapoole. Discgolfi harrastamine sobis selleks ideaalselt ja seda sai teha ka koos sõpradega.
„Ma arvan, et selle populaarsus on tänaseni püsima jäänud, sest alustamine on lihtne ja inimesel pole vaja teha suuri rahalisi investeeringuid. Discgolf on aktiivne liikumine, mis loob võimaluse sõpradega looduses hästi aega veeta ning juba esimesed edusammud pakuvad mõnusat dopamiini tunnet,“ kinnitab Kaido.
Kuigi tänaseni on harrastajate seas rohkem neid inimesi, kes on sõbralt lihtsalt ketta võtnud ja proovivad seda korvi tabada, siis tasapisi kasvab huvi ka ala parema tundmise ja treeningute vastu. Ühe enam analüüsivad sportlased oma mängude videoid ning laiendavad silmaringi Youtube’i vahendusel.
„Mina spetsialiseerun konkreetselt algajate õpetamisele discgolfis ja sellele, kuidas tutvustada seda sporti neile, kes ei tea asjast mitte midagi. Väga tähtis on mängida ohutult ja õigesti. Treener aitab inimese arengut kiirendada, jälgib korduseid ja õpetab vältima lihaspingeid või traumasid,“ selgitab Kaido.
Ta soovitab alustada lihtsamal rajal, mitte metsas, kus on väljakutsuvam maastik. Alguses peab inimesel olema piisavalt eksimisruumi, et protsess oleks nauditav. Esimese sammuna tuleb mõista reegleid ja seda, kuidas discgolfi radadel liikuda.
„Hirmud on rohkem meie peas. Discgolfis ei mängi isegi vanus suurt rolli. Kõige noorem harrastaja, kellega mina olen tegelenud, on olnud 5aastane ning vanim 90aastane. Ma näen tihti, et inimestel on eelarvamusi, mis võivad piirata mänguga alustamist,“ sõnab Kaido.
Ta soovitab algajatel hoiduda nn „superketastest“, mis on liiga kiired ja nõuavad tehnilisi oskusi. Kaido peab oluliseks õppida mängu jooksul kasutama oma keha, mitte ainult käega ketast visata. Samuti on oluline jalgade, keha ja puusade rotatsioon ning korduste arv, et mõista, kuidas keha abil viskeks hoogu saada. Ühtlasi on tähtis mentaalselt rahulikuks jääda ja end kõrvalistel teguritel mitte segada lasta.
Treenerist on kõigil kasu
Kaido õpetab huvilisi discgolfi mängima Kõrvemaal, kus rajad on hinnatud viimase kolme aasta jooksul UDISC-i reitingu järgi Eesti parimaks. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusega pikalt seotud olnud treener peab oluliseks mitmekesiseid võimalusi, mis sobivad nii lastele kui täiskasvanutele. Kaido on aastate jooksul olnud Kõrvemaal nii aktiivtegevuste juht, viinud läbi matku ja tegelenud suusatamisega. Nüüd on ta jäänud pidama discgolfi juurde.
„Soovitan tulla Kõrvemaale treeneriga koos õppima alustavatel mängijatel, kellel on tekkinud huvi, mis discgolf on ja kuidas seda mängitakse. Kui oled alles algaja ja sõbrad viskavad juba palju kaugemale, siis meie aitame kindlasti osavamatele sõpradele sammukese lähemale,” ütleb Kaido.
Ta lisab, et treeningutest on kindlasti kasu ka mängijatel, kes on ala harrastanud juba mõnda aega ja tunnevad, et tahaksid alustada võistlustel käimisega, aga veel kahtlevad enda oskustes ja võimetes.
Edasijõudnud mängijatel, kes juba võistlevad ja otsivad viimast lihvi oma mängule, soovitab ta otsida treenereid Eesti Discgolfi Liidu veebilehelt, kus on ka juba kõrgema taseme saavutanud treenereid, kes on spetsialiseerunud edasijõudnute tehnilisele poolele. „Eestis on treenerite arv ja tasemed kasvamas ning ka professionaalne mängija leiab omale abilise, kes aitab mängu uuele tasemele viia,” sõnab Kaido.
Parimad rajad Eestis
Kõrvemaa radadel saavad oma oskused proovile panna igal tasemel mängijad. Rajad on suurepärases korras ja pakuvad väljakutseid kõigile. „Sportland Kõrvemaa park sai siis hoogu juurde, kui tuntud discgolfi varustuse bränd Prodigy pani meile õla alla. Saime luua Eesti esimese profiraja, kus muru on kogu aeg niidetud ja rada hästi hooldatud. Pidevalt teeme radadele ka midagi juurde,“ kinnitab Kaido.
Ta lisab, et suure osa tööst ja raja disainist tegid kohalikud discgolfi huvilised. Klubi KAKK (Kõrvemaa Aegviidu Ketta Klubi) tegi pro radade tegemisel suurt tööd koos Prodigy ja Kõrvemaa inimestega.
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse tegevjuht Margus Mäll ütleb, et kindlasti on määrava tähtsusega kahe erineva discgolfi raja olemasolu, millest üks on osaliselt avatud ka talvel. Harrastajatele on Kõrvemaal 18 korvi, proffidele 21. Pidevalt toimub palju võistlusi, tehakse erinevaid koolitusi ja viiakse läbi muid sündmusi.
„Meie rajad on looduslikud, palju on reljeefi, aga igaüks leiab endale mängimiseks sobivad tingimused. Igal aastal oleme midagi pargis täiustanud, loonud põnevamaid elemente ja ehitanud stardikaare, mille juures saavad kõik mängijad pilte teha. Aeg-ajalt muudame raja ülesehitust ning tõstame korve ümber,“ räägib Margus.
„Ei tasu unustada, et sellist rada tuleb pidevalt hooldada, sest kokku on murupinda 50 000 ruutmeetri ulatuses. Meie discgolfi pargi niidetud muru on välismaalasedki kiitnud, sest paljudes kohtades pole radadel isegi muru, mida niita. Tänavu on tulnud parki eriti kõvasti hooldada, sest kui suvi on väga niiske, siis kasvab muru mühinal. Kui ühe raja hooldamisega lõpetame, siis teisega juba alustame,“ kirjeldab ta.
Kõrvemaa on tema sõnul hea põgenemispaik linnakärast eemale. Rajad asuvad ainulaadsel looduskaitsealal ning huvilisi tuleb kohale nii igalt poolt Eestist kui ka välismaalt. Margus on veendunud, et stabiilsus ja usaldusväärsus on põhjus, miks inimesed tagasi tulevad. Keskmiselt on Kõrvemaa pargis aasta jooksul 15 000 mängukorda.
Tulevikuplaanide kohta ütleb ta, et keskus on pidevas arengus. 2023. aastal avati stiilsed Kuuse Elamusmajad ja tulevikus on plaanis kaasaegseid majutuskohti lisada ning kohvik-peamaja laiendada.
Tutvu Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse discgolfi radade ja võimalustega lähemalt siin.
Tekst: Lenel Karu
Fotod: Rasmus Kooskora
Spordinädala kokkuvõte: Eesti sportlased rahvusvahelises konkurentsis ja kodused rahvaspordisündmused