Kevad, mis lasi ennast kaua oodata, on lõpuks avanud ukse suvele. Kõik tärkab, õitseb ja lõhnab. Kõrvemaale tullakse loodust nautima, aga ka erinevaid aktiviteete proovima. Mida on uut pakkuda Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusel, rääkisime keskuse müügijuhi Rebeka Kübardiga.
Viburajalt leiab uudsed 3D märklauad
Kõrvemaa viburada koosneb avarast harjutusalast ning üheksast laskmiskohast. „Oleme viburada märkmisväärselt uuendanud, lisades sinna 3D märklaudu. Põnevust annavad juurde eri kõrgustele suunatud laskmiskohad, üle oja laskmine, tõusud ja langused. Märklaudadena on kasutusel ka loomakujundid, et saada ettekujutust Robin Hood’i jahikäigust,“ räägib Rebeka populaarsest viburajast. Ta lisab, et vibulaskmine sobib nii algajatele kui tavaharrastajatele, täiskasvanutele ja ka lastele.
E-FAT ratastega jõuavad sõita kõik
Kõrvemaa rattarajad ei kuulu teadupärast kõige lihtsamate hulka, seal on palju raskeid tõuse ja keerukaid laskumsi. „Lisaks maastikuratastele ja tavalistele FAT-ratastele lisandusid hiljuti meie rendivarustusse elektrilised paksukesed ehk E-FAT rattad. Matkad, mida viiakse läbi kogenud giidi juhendamisel, on väga populaarsed. Inimeste erinev füüsiline vorm ning sportlik võimekus seab mõnikord ühistegevusele piirid. Elektrimootoril edasiliikuvad rattad aitavad aga liikuda mööda Kõrvemaa vaheldusrikast maastikku väiksema vaevaga. Minult on tihti küsitud, kus gaasinupp asub. Seda seal tõesti pole. Ise peab ikka väntama, kuid väntamise abil tekitatud jõud aitabki rattal edasi liikuda, tänu sellele, saab läbida pikemaid ja põnevamaid distantse, mäkke jõuab kergema vaevaga. Gruppide jaoks on sellisel moel liikumine ühtlasem ja sujuvam,“ kirjeldab müügijuht.
Just hiljuti on Kõrvemaa loodusgiid ning rattaentusiast Sven Luks uuendanud keskuse ümbrusesse rajatud 10 km pikkust maastikurattarada, millelt võib leida eriilmelisi singleid, kust ei puudu ka juurikad.
SUP-matkad Venejärvel ja Soodla jõel
Standup paddleboarding ehk maakeeli aerusurfilaual püsti sõitmine ehk SUP, on meie meredele ja veekogudele jõudnud kaugetelt Hawaii saartelt. Tegu on lõbusa meelelahutusega, mille algtõed on kiirelt ja kergelt õpitavad. „Meie juures saab laenutada täispuhutavaid SUP-laudu, mis transporditakse matka alguspunkti. Kliendid ise ei pea neid täis pumpama. Kõige ilusamad, aga ka sobivamad veekogud siinkandis supitamiseks on Venejärv ja Soodla jõgi. Venejärve kaldajoone pikkus on 960 meetrit ning seal on mõnus ringiratast sõita. Soodla jõgi on suurim Jägala jõe lisajõgi. Saab kulgeda ka keskuses asuval tiigil, kuid selle ümbermõõt on vaid 400 meetrit,” annab Rebeka ülevaate kõige popima veespordi võimaluste kohta.
Keskuses asuv tiik sobib väga hästi aga suviseks supluseks. „Liivaranda meil pole, tiigipõhi on nagu ikka natuke mudane, kuid ujuda saab. Maksimaalne sügavus ulatub kahe ja poole meetrini,“ ütleb ta.
Kõrvemaal on mõnus discgolfi mängida
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses ootavad kõiki huvilisi hooldatud discgolfi rajad. Mitmekülgsed rajad sobivad igale vanusele ja igale mängijale. Keskusest saab alguse uus Sportland Kõrvemaa 18 korviga harrastajate rada ning 21 korviga edasijõudnutele mõeldud Prodigy Kõrvemaa Discgolfi rada. Rajad on Põhja-Kõrvemaa oosilisele maastikule iseloomulikult künklikud ja väljakutsuvad, avarate metsakoridoridega.
Kõige parema elamuse saab koos kohaliku giidiga
Gruppidele ja seltskondadele soovitab Rebeka tellida kohaliku giidi, kes tunneb põhjalikult ümbrust. Üks neist on Sven Luks. „Tunnen Aegviidu-Nelijärve piirkonda ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala nagu oma viit sõrme. Siin on rabad, oosid, metsamassiivid, nõukaajast pärit sõjaväepolügonid, rikkalik floora ja fauna. Lisaks erinevatele pinnavormidele vaatleme matkadel loomade jälgi, mis on põnev iga loodusesõbra jaoks. Loomi endid aga väga sageli ei näe. Suurtest metsaelanikest on nähtud matkal põtra, kuid näiteks karu, ilvest või hunti pole näha olnud,” loetlev Sven avastamistväärt asju, mille pärast tasub Kõrvemaale tulla.
Iglusaun pakub lõõgastumisvõimalust
Kuigi suvi on pea täies ulatuses ööbimisteks broneeritud, tasub meelde jätta, et majutuskohti leidub keskuses 40 ringis. Enamus kohti asuvad matkamajas, ülejäänud saunamajas ja palkmajas. Samuti on võimalik tiigi kaldal telkida, kus saab ka lõket teha ja grillida. „Pea kõik nädalalõpud on meil suvel tõesti broneeritud, kuid nädala sees veel vabu aegu leidub. Kui tuleb ilus vananaistesuvi, on ka september-oktoober väga populaarsed,“ lausub Rebeka.
Talvel lisandusid Kõrvemaa keskusesse uued käsitööna valmistatud iglusaunad. Suurem, elektrikerisega, mahutab kuni kuus inimest. Puuküttega väiksemas saunas saab leilimõnusid korraga nautida neli inimest. Disainsaunadel on suured aknad, mis avanevad tiigi poole ning nii saab laval olles ka kaunist vaadet imetleda.
Tule rongiga!
Kindlasti vajab kummutamist müüt, et Kõrvemaale saab vaid autoga. Porgandivärvi rong, mis väljub Tallinnast, toob huvilised otse Aegviitu, kust mööda kergliiklusteed on Kõrvemaa keskuseni vaid viis kilomeetrit. „Seda võimalust kasutavad agaralt eeskätt koolilapsed, kes tulevad meie juurde klassiekskursiooni raames. 5 km pikkune distants on kõigile kontimööda, samuti on see turvaline teekond,” kutsub Rebeka üles rongiga kohale tulema.
Tutvu Kõrvemaa võimalustega ning osale erinevatel avatud matkadel: https://sportlandkorvemaa.ee/
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus