Septembri esimesel pühapäeval, 7. septembril on põhjust tulla Kõrvemaale, kus toimub Sportland Kõrvemaa Metsajooks. Seal on kõige olulisemal kohal liikumisrõõm ja võimalus aktiivselt aega veeta, aga samal ajal on sündmus ka võtmetähtsusega Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sarjas, kus selguvad parimatest parimad nii individuaalses kui tiimide arvestuses.
Peakorraldaja Gisela Needrit usub, et Kõrvemaa raja teeb eriliseks ilus loodus ja maagiline maastik, aga lisaväärtust annab jooksu kuulumine mitmekülgsesse Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sarja. „Metsajooks ei ole lihtsalt jooks, vaid osa millestki suuremast. Kui sageli tehakse linnas maratone näiteks asfaldil, siis meie jooks on teistmoodi. Rada on väga mitmekülgne ja annab hea ettevalmistuse ka raskemateks võistlusteks,“ selgitab ta.
Metsajooksul pole tema sõnul kindlat sihtgruppi, vaid osalejate seas on väga erinevaid inimesi. Peamine eesmärk on leida liikumisest rõõmu.
Rajale oodatakse igas vanuses ja iga tasemega liikumissõpru, sest igaüks leiab endale sobiva pikkusega distantsi mõnusal maastikul. Lastele on valmis tehtud 300 m, 500 m ja 1,5 km rajad ning noori ja täiskasvanuid ootavad 5 km, 10 km ja 21 km jooksud. Kes joosta ei soovi, need võivad rajale minna 5 km või 10 km kepikõnnil, kus selgitatakse ühtlasi välja selle ala Eesti meistrid.
Fookus on rahvaspordil
„Iga inimene võiks tulla loodusesse liikuma, olenemata varasemast kogemusest või sportlikust tasemest. Tore on näha sarjas kaasa löömas ka tuntumaid tegijaid, kuid meie peamine fookus on ikkagi rahvaspordil. Eriti oluline on, et lapsed ja noored saaksid spordi tegemisest hea emotsiooni,“ kinnitab Gisela.
Ta nendib, et kõige raskem ongi meelitada jooksma just teismelisi. „See pole ainult meie mure, vaid puudutab kõiki spordivõistluste korraldajaid. Meie loosime Metsajooksul osalenud noorte vahel välja Apple Watch nutikella, mis võiks veelgi motiveerida seda vanusegruppi kohale tulema. Õnneks on teismeliste arvud meie osalejate seas aina suuremad,“ tõdeb peakorraldaja.
Nelikürituse sarjal on selja taga pikk ajalugu. Osalevate spordisõprade seas on palju neid, kelle nime teavad korraldajad peast. Harvad pole juhused, kus vanad sõbrad üle pika aja raja ääres trehvavad ja muljeid jagavad.
Gisela sõnul motiveerib teda võistlusi korraldama emotsioon, mis osalejatest vastu kiirgab. „Ma olen ise ka võistelnud ja tean seda head tunnet, kui suudad mõne distantsi läbida. See emotsioon kannab sind finišisse ja seda tunnet näen inimeste silmades Kõrvemaa sündmustel. Lisaks annavad palju inspiratsiooni meie vabatahtlikud, keda on kokku umbes poolsada. Nende positiivne tagasiside on väga oluline,” tõdeb ta.
Õige asi õiges kohas
„Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sarjal on käimas 21. hooaeg, aga Metsajooks on sarjas pigem uus tegelane. Jooksu korraldamise idee tekkis koroonapandeemia ajal, kui karantiini tõttu ei õnnestunud kevadist jooksu teha. Toona saime jooksu metsaradadel läbi viia hoopis augustis ning selle järel tuli väga palju positiivset tagasisidet. Nii jäigi Metsajooks püsima ja on tänaseni väga õige asi õiges kohas,” ütleb Gisela.
Kui muidu toimuski Metsajooks augustis, siis sel aastal leiab see aset septembrikuu esimesel pühapäeval. „Suve lõpus konkureerivad erinevad sündmused omavahel liiga palju ning seetõttu tegime kogu sarjas väikese vangerduse,” lausub peakorraldaja. Ta ei karda kehvemat ilma, mida sügiskuu võib kaasa tuua, sest ilma ei tea ju kunagi ette.
„Ilm võib Eestis ühe päeva jooksul palju muutuda. Ma olen teinud läbi suusamaratoni raske korraldamise, kui pidime alates jaanuarist sündmust pidevalt edasi lükkama. Kui lõpuks tuli see märtsis 11 soojakraadiga ära teha, siis lumi lausa sulas käte vahel ja maratoni asemele saime korraldada hoopis matka. Selliste kogemuste najalt ei tekita väike vihm muret. Tänapäeva spordivarustus on niivõrd heal tasemel, et võimaldab iga ilmaga joosta,“ kinnitab Gisela.
Motivaatoreid jagub
Nelikürituse sarja aktiivsematele osalejatele on välja pandud eriline auhind. Kõik, kes osalevad vähemalt neljal võistlusel viiest, saavad hooaja lõpus kingituseks Nike Pegasuse uhiuued jooksujalatsid. „Jooksutossud on väga eriline auhind, sest tavaliselt pakutakse jooksuvõistlustel igasugust muud nänni, aga jalanõud innustavad inimest ka edaspidi liikuma,“ ütleb peakorraldaja.
Nii nagu noorte seas on auhind praktiline, siis ka üldarvestuse parimale mehele ja naisele on võidu puhul kingituseks TREK jalgratas. Eesmärgiks on motiveerida inimesi järjepidevalt liikuma.
Lisaks individuaalsele võistlusele on tänavu sarjas ka tiimide üldarvestus. See võib olla ettevõte, sõprusselts, perekond või mõne spordiklubi esindusvõistkond. Oluline on, et tiimis oleks võistluse kohta vähemalt viis liiget ning neist kaks naised.
Lõpptulemuste puhul lähevad arvesse vastava tiimi kolme parima mehe ja kahe parima naise tulemused.
Enne viimast osavõistlust hoiab üldarvestuses esikohta Tripassioni triatloniklubi (13 290 punkti), kellele järgnevad Sportland Team (12 775 punkti) ja Swedbanki võistkond (12 085 punkti).
Võidukas triatloniklubi ei sea piire
Liidrikohal olevale Tripassionile annab erilise hoo just tiimitunne – koos treenitakse, koos võisteldakse ja koos tähistatakse. Triatloniklubi juht Priit Ailt sõnab, et võistlustel osalevad nende ridades nii algajad kui kogenud tegijad. „Kui treenerina kirjutan plaanidesse kevadise jooksu, siis on kõige lihtsam ikkagi koos võistlusele minna. See on hea ettevalmistus järgmisteks spordisündmusteks,” räägib ta.
Kuigi klubi peamine fookus on triatlon, siis tegeletakse ka teiste aladega, sealhulgas rattamatkadega ja seiklusspordiga.
„Ma arvan, et see eristabki meid ja mingil moel hoiab ühtsust ja edu, sest me ei karda teiste spordialadega tegeleda. Meie ainus eesmärk ei ole Eesti triatlonis hästi esineda. Tripassioni tiimiliikmed ei põe ega karda midagi, vaid teevad pidevalt erinevaid asju ning Kõrvemaa on selleks suurepärane koht,” kinnitab Priit.
Tänavu tähistab Tripassioni klubi kümnendat juubelit. Kunagi alustati rattaga matkamisest, sealt edasi liiguti triatloni suunas ning ühel hetkel avastati muu spordimaailm.
„Me leidsime ühel hetkel, et palju selliseid inimesi on ripakil, kes on sportlikult võimekad ja hea vastupidavusega, aga ei taha võistelda. Nad soovisid eelkõige iseennast proovile panna. Olgu see siis 200 kilomeetri läbimine rattasadulas või mägede vallutamine. Stardi- ja finišijoon neid ei tõmmanud ja otsiti muud väljundit, mida meie pakkuma hakkasime,” meenutab Priit.
Ta tunnistab, et klubina koos tegutsemine toob inimesi tihedamini rajale. „Vahel ikka klubijuhina kirjutan ühisesse vestlusesse, kui mingi sündmus on tulekul ja innustan kõiki, et võtaksime selle koos ette. Tiimide arvestuses mängib rolli iga inimene. Mäletan üht aastat, kui päeva lõpus sai määravaks meie klubi üks neiu, kes jooksis maratoni. Kui teda poleks kohale tulnud, siis ei oleks me poodiumile jõudnudki. Alati ei pea olema tippude tipp, vaid tasub ühise eesmärgi nimel osaleda,“ kinnitab triatloniklubi juht.
Sportland Kõrvemaa Metsajooksule on tema hinnangul tulemas arvestatav hulk Tripassioni liikmeid, sest midagi muud samal nädalavahetusel kavas pole. September pole ju sugugi veel see kuu, mil jooksutossud varna riputada.
Tihe konkurents motiveerib pingutama
Kõrvemaa Nelikürituse sarja üks aktiivne osaleja on Taavi Raudsaar, kes hoiab praegu individuaalses üldarvestuses kolmandat kohta. Temagi kuulub Tripassioni ridadesse. Taavi on erinevatel Kõrvemaa sündmustel osalenud ligi viis aastat.
„Mind toob tagasi peamiselt kolm olulist asja. Esmalt muidugi äge loodus, kus on hea võistelda. Teiseks meeldib mulle Kõrvemaa sündmuste korraldus, sest kohapeal on mõnus vibe. Kolmas põhjus on see, et seal on kuidagi vähem pinget ja stressi, kui mõnel teisel võistlusel. Võib-olla on see tunne jäänud ainult mulle, aga tundub, et selles sarjas ei madistata üksteisega tulemuste nimel nii kõvasti kui mujal,“ räägib Taavi.
Kuigi tal polnud alguses sel aastal plaanis kogu nelikürituse sarja kaasa teha, siis otsustas ta pärast kevadist jooksu ümber. „Seal läks kuidagi väga hästi ja kuna teised kuupäevad sobisid, siis otsustasin end igal alal proovile panna. Seni on läinud võrdlemisi hästi ja praegune koht üldarvestuses on üsna hea,” tõdeb ta.
Taavit motiveerivad esiotsa tugevad sportlased ja tihe konkurents. Samuti meeldib talle tiimiga osaleda ja koos punkte koguda. Eesootav Metsajooks ei saa tema sõnul olema lihtne.
„Kindlasti pole see 21 kilomeetrit maastikul kerge ja selle jaoks tuleb trenni teha. Mind ennast vaevab kahjuks jalavigastus, aga proovin treenida rohkem ujumise ja rattasõiduga, et õnnestuks jooks ära teha ja poodiumile püsima jääda. Ma lootsin tegelikult ka esikoha nimel võidelda, aga rattamaraton ja triatlon ei õnnestunud piisavalt hästi,“ ütleb Taavi.
Saun ja supp loovad mõnusa melu
Sportland Kõrvemaa Metsajooksul on finiši järel ootamas ees supp, lõõgastav saun ja kümblustünnid. „Ma olen ise kuulnud, et mõne võistluse puhul on nii, et sõidad autoga kohale, käid rajal ära ja siis sõidad kohe koju tagasi. Meie oleme saanud tagasisidet, et inimestele meeldib melu ning see annab sportlikule kogemusele palju juurde,“ räägib Gisela.
Sel aastal annab programmile täiendust Aegviidu RMK meeskond, kes viib läbi metsa- ja loodusteemalisi tegevusi ja mänge.
Priit leiab, et ühised vestlused supikausi ääres on olulisel kohal ning toovad inimesi üksteisele lähemale. „See on kindlasti hea võimalus arutada, kuidas kellelgi läks ja klubi vaimu tugevdada. Enne starti ja otse pärast finišit selliseid jutuajamisi ei teki,” räägib ta.
Ka Taavi usub, et spordi tegemise järel on väga olulisel kohal muljete jagamine, mida saab teha saunas või suppi süües. „Kui ma juba sinna sõidan, siis rõõm on kohata inimesi, keda ma kogu aeg ei näe. Kui poleks traditsioonilist supi söömist, ei oleks põhjust ka koos maha istuda,“ ütleb ta.
Sportlik kepikõnd kogub hoogu
Sportland Kõrvemaa Metsajooks ei ole aga mõeldud pelgalt jooksjatele. Need, keda jooks esimese valikuna ei kõneta, saavad 7. septembril proovida hoopis sportlikku kepikõndi. Esimest korda tehakse Kõrvemaal koostööd Eesti Kepikõnni Liiduga ning selguvad ka selle ala Eesti meistrid.
Kui rahva seas võib olla levinud arusaam, et kepikõnd ei saa olla pingutust nõudev ala, siis Eesti Kepikõnni Liidu peasekretär Janne Tomberg lükkab selle ümber.
„Oleme pikalt otsinud partnerit, kellega koostööd teha ja tuua kepikõnd Eesti spordimaastikul rohkem pilti. Kuna Kõrvemaal on ideaalsed rajad selle harrastamiseks, siis tundus sügisene Metsajooks hea koht, kust alustada. Teeme ise seda võistlust kolmandat korda,” räägib Janne. „Kepikõnnile sobib hästi just looduslik metsarada ja Kõrvemaal on pehme pinnas, kus pole killustikku või kõva katet. Samuti on tõuse ja laskumisi, mis muudavad raja nõudlikumaks.“
Sportliku kepikõnni puhul on väga oluline säilitada õige tehnika ja jälgida täpseid reegleid. „See ei käi päris nii, et võtad kepid kätte ja hakkad minema. Tähtis on läbida distants võimalikult kiirelt ja korrektse tehnikaga, kusjuures jooksusammud lubatud ei ole. Käimiskepi kasutamisel on olulisel kohal tõuge, mis võimaldab kiiremini liikuda ja end edasi viia. Tegelikult on see võrdlemisi intensiivne ala ja koormust saab kogu keha,“ lisab Janne.
Sportliku kepikõnni harrastajatel on võimalik läbida 5 km või 10 km distants. Võistlusel tuleb kasutada kepikõnnikeppe, millel käerihm ümbritseb peopesa. Matkakeppide ja vedrukeppide kasutamine ei ole lubatud. Kui sobivaid käimiskeppe pole, siis saab need kohapeal Eesti Kepikõnni Liidult laenutada.
Janne loodab kepikõnni rajal võistlemas näha võimalikult palju inimesi erinevast vanuseklassidest. „Ma usun, et inimesed ei kujuta päris täpselt ette sportliku kepikõnni olemust. Soovitan seda kõigil avastama tulla.“
Sportland Kõrvemaa Metsajooksu distantsid:
– 300 m lastejooks (kuni 4a)
– 500 m lastejooks (5-8a),
– 1,5 km lastejooks (9-12a)
– 5 km noortejooks (kuni 17a)
– 21 km
– 10 km
– sportlik kepikõnd 5 km/ 10 km
Täpsema programmi ja ajakava leiad https://sport.sportlandkorvemaa.ee/
Kuni 29.08 kehtib registreerimisel soodushind. Tasumisel on võimalik ühe makselahendusena kasutada ka Stebby krediiti.
Tekst: Lenel Karu
Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus
Eesti korvpallikoondis alustab teekonda EM-il uues võistlusvormis, mis räägib rahvuslikku lugu