Arvatavasti on kõik kuulnud ütlust, et iga inimene võiks elu jooksul istutada vähemalt ühe puu. Sportland pakkus seda võimalust kõikidele, kes osalesid augustis Sportland Kõrvemaa Metsajooksul, sest iga lõpetaja sai kingituseks männiistiku.
Kui tavapäraselt saab jooksu finišis auhinnaks medali, siis puu kinkimine on täiesti ebatavaline ja innovaatiline lähenemine. See annab osalejale võimaluse teha liikudes head nii oma kehale kui ka vaimule, aga panustada ka looduse rohelisemaks muutmiseks.
Roheline jalajälg
Kui spordivõistlustel teenitud medali saad panna rahulikult kodusesse auhinnakappi, siis puuistikuga on pisut teised lood. See tuleb kasvama panna. Kus auhinnaks saadud männiistik sirguma hakkab, oli iga Sportland Kõrvemaa Metsajooksul osaleja enda valik. Kes istiku kaasa võttis, sai selle maha panna oma koduhoovi või maakoju. Kes seda võimalust kasutada ei soovinud, võis väikese männi jätta korraldajatele, kes selle osaleja eest ise maha istutasid.
Sportland Kõrvemaa Metsajooksu päevajuht, muusik ja metsasõber Reigo Ahven ütleb, et medalite asemel puude kinkimine ning sportlaste volitusel nende maha istutamine on pehmelt öeldes geniaalne idee. „Lisaks reaalsele rohelisele jalajäljele annab see palju valdkondadeülest mõttetoitu, sest lahendus igipõlisele sooritusele järgnevale tunnustuse väljendamisele on niivõrd altruistlik ja isetu. Kogu protsess on algusest lõpuni soe ja loodussõbralik,“ sõnab ta.
Tervitused Kõrvemaalt Elvasse
Paljud männipuud kasvavadki nüüd üle Eesti eri paigus, seal, kuhu kingituse saajad need maha panid. Need istikud, mis aga Kõrvemaale maha jäid, leidsid endale ühise kodu Sportland Prodigy Elva discgolfi pargis.
„Meil on Eesti mõistes väga avatud discgolfi park ning kuna Elva on männilinn, siis männiistikud sobisid meile hästi,“ räägib Elva Discgolfi Klubi liige Aivo Moorits. Ta tunnustab ka mõtet spordivõistlusel auhinnana puid jagada. „Kui saad võistluse lõppedes mälestuseks männiistiku, on see täiesti teistmoodi ning huvitav lähenemine. Medali paned kappi ära, aga puust jääb väga pikaks ajaks märk maha,“ ütleb ta.
Aivo organiseeris Elvas istutusaktsiooni, mis toimus ühel päikeselisel sügisõhtul vabatahtlike abiga. Lõbusal ja töökal seltskonnal võttis puude istutamine aega umbes neli tundi. „Ilm oli sügise kohta super ilus, päike paistis ja kõigil oli rõõmus tuju. Meiega ühinesid isegi mõned inimesed, kes olid algselt tulnud discgolfi mängima, aga otsustasid anda puude istutamisesse oma panuse,“ meenutab Aivo.
Mände käis Elvas maha istutamas ka Reigo Ahven. „Elva on metsapealinnana on mulle alati sümpaatne olnud ning golfi ja discgolfi huvilisena on kuuldused Elvas asuva Eesti vingeima discgolfi pargi kohta kostnud ka minu kõrvu – see park ongi tõesti vinge. Nüüd, kui tulevastel aastatel seal mängimas käin, siis on aga lisaks rõõm seal enda istutatud männisalu sirgumas näha,“ kinnitab ta.
Muusik loodab, et jooksuvõistlusel kingiks saadud männiistik inspireerib ka teisi rohkem loodusele ja keskkonnale mõtlema. „Väikemetsa omanikuna on puude istutamine mind paelunud ning meie perega seotud olnud nii kaua, kui mäletan. Sportlandi initsiatiivi juures meeldib mulle aga see, et puude istutamise element tuuakse niivõrd lähedale inimestele, kes varem sellega võib-olla kokku puutunud ei olegi. Igal juhul on sellel silmaringi avardav mõju, rääkimata rohelise mõtteviisi populariseerimisest,“ usub Reigo.
KUS UUED MÄNNID KASVAVAD?
Tegelikult oleks ju tore ka teada, kus lisaks Elva discgolfi pargile Kõrvemaalt teele läinud mände veel kohata võib? See on täiesti võimalik, sest osalejate poolt saadud koordinaatide põhjal on Sportland Kõrvemaa Metsajooksu korraldajad koondanud kogu info ühele kaardile. Täpsemalt saad vaadata siit.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Sportland / erakogu
Margus Mäll: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses on kõik olemas, mis mind sütitab