Sportland Team nautis koos 1000 raudmehe ja -naisega IRONMAN Tallinna radu

IRONMAN Tallinna täispikal triatlonil osales üle 1000 inimese. Meie kogusime kokku mõnede Sportland Eesti raudsete spordihingede muljed, sest just praegu on paras aeg nendest eeskuju võtta ja järgmise aasta triatloniks valmistuma hakata.

Sportland Eesti inimestest raudseimatest raudseimana jõudis finišisse Tartu Kaubamaja Sportlandi ja Sportland Eeden Outleti juhataja Taivo Pallotedder, kes läbis täispika IRONMAN-i esimest korda. „Olen osalenud poolpikal distantsil neli korda, seetõttu tekkis soov astuda samm edasi ja panna ennast proovile täispikal distantsil,“ lausub Taivo, kes on kokku läbinud elu jooksul 40-50 triatloni.

Kuigi rajal oli keerulisemaidki hetki, jäävad IRONMAN Tallinnast talle positiivsed mälestused. „Võistlus oli hästi korraldatud, meeldis, et kaasaelajaid oli terve raja ulatuses. Eriti jäi meelde vabatahtlike entusiastlik tegutsemine ja ergutushüüded. Võistluse tegi raskemaks tuuline ilm rattarajal, see oli kindlasti kõige keerulisem. Eeldasin, et rattasõit on kõige lihtsam ala, kuid tegelikkuses röövis see kõige rohkem energiat ja jõudu,“ lausub Taivo. Oma tulemusega jäi ta väga rahule. „Ujumine ja jooks kulgesid pisut kiiremini kui loota julgesin. Aeg alla 12 tunni on selline, millest vaid salaja julgesin unistada,“ ütleb ta.

Taivo ei kõhkle täispika triatloni läbimist soovitamast. „Piisava treenituse juures on täispikk triatlon kindlasti üks sellistest üritustest, mille üks spordimees võiks elus läbi teha. Nagu võistlus näitas, suudavad seda paljud. Enese proovilepanek ja eneseületus annab lõpuks võimsa emotsiooni. Väga äge on, et osavõtjad pidevalt üksteist rajal toetavad. Ja kui lõpuks oled finišis, siis tunne on võimas. Õnnitlejaid on rohkem kui sünnipäeval ja sa tunned, et sinu saavutus läks nii paljudele korda,“ võtab ta kokku.
 
Ühise eesmärgi nimel

Sportland Eesti oli IRONMAN Tallinnal esindatud ka mitme võistkonnaga, ühe tiimina käisid rajal Vaidika Viljat, Nelli Nilson ja Terje Kaunissaar. Sports Directi keti personalispetsialist Vaidika läbis 3,8 km ujumist, Sportland International Groupi retail operations manager Nelli 180 km rattasõitu ja Sportland Lõunakeskuse klienditeenindaja Terje osaks jäi 42,2 km joosta.

Vaidika ütleb, et otsus osaleda tuli talle endalegi väikese üllatusena. „Nägin, et otsiti inimest, kes oleks nõus võtma endale ujuja rolli ning mõtlesin, et miks mitte. Ujumisega kui spordialaga ma tegelenud ei ole, kuid kuna mu lapsepõlv möödus järve ääres, siis arvasin, et võiks vanu aegu meelde tuletada ning mõne tunni vees veeta,“ räägib ta. Tema kogemustepagasis oli varasemast kolm lühemat individuaalset triatlonit ja võistkondlik võistlus IRONMAN 70.3 Otepääl, kus ta võistles samuti ujumisetapil.

Vaidikale oli Tallinnas kõige suurem eesmärk jõuda ajapiirangu sisse, milleks ujumisdistantsil oli 2.20. „Kui mina ei oleks sinna mahtunud, siis ei oleks saanud teised võistlema minna. Isiklikul tasandil oli eesmärk läbida distants alla kahe tunni ning selle ma saavutasin. Arvestades fakti, et ujusin konna, võin tulemusega väga rahule jääda. Kõige keerulisemaks oli ujumine kalipsoga – järgmiseks aastaks pean õppima ujuma niimoodi, et me ei töötaks üksteisele vastu,“ muigab naine.

Silme ees suur unistus

Rattaraja läbinud Nelli oli eelmisel korral samal võistlusel jooksja rollis, aga seekord otsustas võtta enda jaoks raskema ülesande. „Mulle on alati rattasõit kõige keerulisem ala tundunud. Kuidagi ei ole minus seda rattasõitja geeni. Samas on mul tõeline unistus ühel päeval läbida individuaalselt täispikk IRONMAN ning teada on, et mida rohkem kogemusi, seda parem –  ehk kuidagi tuleb rattasõiduga sõbraks saada,“ avaldab ta.

„Rajal kogesin palju erinevaid emotsioone, kuna sõitsin seal pikad 7 tundi ja 24 minutit. Esimesed 80 kilomeetrit möödusid mõnusa tundega, kuigi tuuline ilm tegi sõitmise algusest peale veidi aeglasemaks. 80. kilomeetrist hakkas peas keerlema mõte: appi, 100 km on ju veel minna. Kõige raskem oligi umbes 100-140 km, pärast seda tuli iga kümne kilomeetriga jõudu ja energiat tagasi ning kuigi lõpus olid jalad veidi väsinud, siis viimased 10 km möödusid enda meelest lausa lennates,“ meenutab Nelli pikka rattapäeva.

Tulemusega jäi ta täielikult rahule, sest arvestades ratta seljas veedetud treeningtunde, ei saanud ta rohkem soovida. Eesmärgiks on tal aga see ala tõsisemalt käsile võtta. „Kogu üritus meeldis mulle väga ning arvan, et kui õigele treeninglainele tagasi saan, siis olen järgmisel aastal Tallinnas üksi stardis. Usun, et ka rattasõitu on võimalik nautima õppida,“ ütleb ta. Ega Nelli saagi starti tulemata jätta, sest IRONMAN on talle juba arvestatav traditsioon. „Individuaalselt olen läbinud kaks IRONMAN 70.3 Otepää triatlonit, lisaks osalenud viiel rahvatriatlonil. Tegelikult olen osalenud kõigil IRONMAN nime kandvatel võistlustel Eestis, lisaks kahele individuaalsele ka kolmel võistkondlikul. Tundub, et tuleb seda trendi jätkata,“ naerab ta.

Ainulaadne võistlusmelu

Terjel on juba väikesest peale olnud soov maraton läbida ning kuna Nelli tegi ettepaneku tiimiga liituda, siis ta pikalt ei mõelnud. „Hiljem, kui lubadus juba antud oli, sain aru, et tagasiteed pole ja tuleb asi ära teha. Ühtlasi on mul nüüd kõik kergejõustiku jooksudistantsid läbitud, alates 60 m kuni 42 km-ni. Distants ei tapa, tempo tapab!“ teab Terje omast kogemusest. Triatlone on ta läbinud nüüd nii individuaalselt kui ka võistkondlikult kaks.

Terje kiidab väga IRONMAN Tallinna korraldust. „Vabatahtlikud joogipunktides olid alati rõõmsad ja elasid kaasa. Nad üritasid kõigil tuju maksimaalselt üleval hoida. Kõik võistlejad olid sõbralikud ja ergutasid üksteist, rajal ei tekkinud hetkekski tunnet, et olen seal üksi. Lisaks oli vanalinnas meeletu rahvamass, kes tahtis raja ääres patsu saada, kes jättis õhtusöögi pooleli, et sportlasi ergutada, kes tahtis lihtsalt pilti teha,“ meenutab ta võistlusmelu. „Füüsiliselt midagi väga keerulist polnudki, tuli lihtsalt ring ringi järel joosta. Kuna jooksma pidi neli ringi, siis vaimselt kõige keerulisem oli neli käepaela kokku saada. Õnneks raja ääres oli päris palju tuttavaid ja sõpru, kes viskasid nalja ja elasid kaasa. Tänu sellele läksid ringid üpris kiiresti. Otseselt tulemust ma tegema ei läinud, eesmärk number üks oli tiim finišisse tuua,“ lisab ta.

Pingutus on seda väärt

Sportland Teami kanged naised soovitavad üksmeelselt teistelgi end triatlonil proovile panna. Kui individuaalselt ei tihka rajale minna, siis võib nendest eeskuju võtta ja minna võistlema tiimiga. „Triatlon on ideaalne nendele, kes tunnevad, et ühest spordialast jääb väheks. Mina arvasin alati, et olen rohkem jooksja, kuid ainult jooksmine ei tekitanud ühel hetkel mulle enam närvikõdi. Kui tunned, et täispikk triatlon ei ole veel individuaalselt tehtav, siis on alati võimalik alustada jupikaupa – proovida ära kõik distantsid eraldi,“ lausub Vaidika.

Nelli lisab, et kolme spordiala kombineerimine ühel võistlusel pakub vaheldust ja teeb võistluse põnevamaks. „Alustada võiks kindlasti veidi lühematest distantsidest ehk rahvatriatlonitest ning enne IRONMAN Tallinnal osalemist soovitaksin osa võtta IRONMAN 70.3 Otepääst. Aga võistkonnana võiks Tallinnas osaleda kõik sportlikud inimesed, sest kolme peale saab kokku panna tiimi, kus igal alal läheb rajale selle ala fänn. Melu raja ääres ja professionaalne korraldus on kogemist väärt,“ kinnitab ta

Terje kogemusel pakub triatlon erinevaid emotsioone ja finišijoont ületades on tunne päris vinge. „Peale võistlust mõtled, et saingi hakkama ja polnudki nii raske. IRONMAN Tallinnale soovitan kindlasti osalema tulla! Kogu melu ja olu Tallinnas on nii vinge, et seda peab ise kogema, seda pole võimalik ühegi teise rahvaspordiüritusega võrrelda. Kui kohe ei julge üksi kolme ala teha, siis võta kaks hulljulget sõpra punti ja läbige asi tiimina. See on seda väärt!“

Võistlusmelu kokkuvõtet vaata siit!

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu