Käesoleva spordiaasta aasta alguses võtsime juba traditsiooniliselt kokku Sportland Teami spordiürituste 2018. aasta, mis oli senistest vaieldamatult kõige rekorditerohkem.
Kuna sport on meie inimeste DNA-s tugevalt sees ja kõige sportlikumad on meie tiimis alati eriti kõrgelt hinnatud, siis on eriline rõõm tutvustada meie eelmise aasta kõige aktiivsemat spordiüritustel osalejat, Martin Põldojat. Allolevalt teeb Martin oma Sportlandi karjäärist ja eelnevast spordiaastast põgusa kokkuvõtte ning vaatab veidi ka tulevikku.
Kolisin peale gümnaasiumi lõpetamist ja kaitseväge Tallinnasse ning asusin siin edasi õppima. Kuna Sportland on alati tundunud väga vaba õhkkonnaga ning olin juba veidi klienditeeninduskogemust omandanud, siis kandideerisingi Sportlandi. Alguses oli elukoha tõttu soov saada tööle Sportland Rocca al Maresse, kuid mulle pakuti töövestlust Järvel, mida ma polnud isegi kaalunud. Hiljem sain aru, et mul vedas, et just Sportland Järvesse inimest vaja oli – kandideerisin selle teadmisega, et hakkan ainult klienditeenindajaks, aga kuna Järvel asub ka outdoor-osakond, siis pakuti ühtlasi ka mehhaaniku kohta, mis sobis suurepäraselt.
Sportland Järve tiim on kahe aasta jooksul, mil mina seal töötanud olen, väga palju muutunud. Inimesed tulevad ja lähevad, osad jäävad pikaks ajaks, osad mitte väga. Siiani on aga kõik koosseisud omavahel sobinud ja nii nagu mulle kunagi tundus, siis õhkkond ja üldine meeleolu on alati positiivne. Spordiüritustest osavõtt on ilmselt meie poes ainuke aspekt, kus on veel arenguruumi. Seda arvestades on teisipidi jälle vägagi äge, et aasta aktiivseim sportlane tuleb sel korral just meie poest.
Mulle väga meeldib mu tööülesandeks olev konsulteeriv müügitöö. Kui kliendile tehnilisi tooteid müüme, siis klient ei ole meie silmis keegi, kellele igal juhul midagi müüa soovime, vaid üritame iga kaupluse külastajaga suhelda kui inimene inimesega ja soovitada vastavalt vajadusele sama head toodet, millega ise kindlasti rahul oleks. Siis tuleb ka kõvasti kasuks see, et ise erinevate spordialadega tegeled või neid kasvõi proovinud oled.
Sportlandi n-ö spordiprogramm on suurepärane, paremat oleks raske soovida. See, et töö on spordiga nii tihedalt seotud, on palju treenivale inimesele suurim pluss. Spordiürituste nimekiri, kus Sportlandi töötajatel on võimalik osaleda ilma osalustasuta, katab ära terve pika aasta ja spordiüritusi jääb ülegi, kuhu ei jõua, kuigi võib-olla tahaks. Peale selle toimub iga spordiaasta lõpus tänuüritus, kus premeeritakse parimaid. Igal juhul loob selline programm töötajatele lisamotivatsiooni trenni tegemiseks.
Alustasin eelmist aastat eesmärgiga võita aasta aktiivseima sportlase auhind. Mida rohkem spordivõistlustel osalesin, seda enam sain aru, et tegelikult see auhind ei olegi peamine, mis mind huvitab. Kui terve aasta on täis võistlusi, mis toimuvad erinevates Eesti paikades ja kõik erisugused, siis see pakub vaheldust rutiinsetele treeningutele ja sunnib pidevalt end vormis hoidma. See oli aasta lõpuks põhiline kasu sellisest pingutamisest, välja teenitud esikoht oli lisaboonuseks.
Minu lemmikspordiala on kindlasti rattasport. Olen sellega tegelenud suurema osa elust ja tegelen nii kaua, kuni jalad kannavad. Seda, miks mulle see ala nii väga meeldib, on raske kirjeldada. Rattasport profitasemel kujutab endast üldjoontes ala, kus võidab sõitja, kes suudab sadulas kõige kauem ja kõige rohkem „piinelda“. Ka mul on olnud lugematul arvul võistlusi, kus mingil hetkel on tunne, et roniks ratta pealt maha, viskaks selle metsa ja kõnniks tagasi koju. Tavaliselt aga peale selliseid võistlusi lähed koju, taastud, magad ja järgmisel päeval ärkad mõttega, et võiks kerge trenni teha. Samas on rattasport ala, kus vahemaad on pikad ja seetõttu on ka trennid huvitavamad, kus avastad uusi paiku ja radu. Sama lugu on ka võistlustega.
Viimastel aastatel olen rohkem hakanud tegelema ka jooksmisega, mis vanasti eriti huvi ei pakkunud. Olles aga teatud aja spordikaupluses töötanud, õppisin õigete jooksujalanõude kohta palju ja sain aru, et olin varem valesid jalatseid kasutanud. Peale rattaspordi ja jooksu tegelen aeg-ajalt ka rulluisutamise ja suusatamisega. Eelmisel aastal sai ka esimest korda proovitud takistusjooksu ja võistkondlikult triatloni.
Lähitulevikus pole plaanis otseselt uusi spordialasid proovida, kuid on uusi võistlusi, mida sooviks läbida. Kui eelmisel aastal sai võistkonnaga läbi tehtud IRONMAN 70.3 Otepää poolpikk triatlon, siis sel aastal võiks eesmärgiks võtta IRONMAN Tallinna täispika triatloni, endiselt võistkondlikult. Minu ülesandeks oli eelmisel aastal jooksudistants, mis oli Otepääl poolmaraton (21.1 km). See on nüüdseks mulle väga tuttav distants. Täispikal IRONMANil tuleks läbida aga maraton (42.2 km), mida ma pole kunagi veel jooksnud.
Üldiselt tahaksin tänavu keskenduda rohkem rattavõistlustele, kuna möödunud aastal osalesin päris palju jooksuüritustel ja ratas jäi selle kõrval natuke varju. Spordivõistluste arvu poolest ei hakka kindlat numbrit ega auhinda taga ajama, vaid teen kaasa neid võistlusi, mida meeldib teha ja võtan natuke rahulikumalt. Järgmise karika poole võib pürgida uuesti tuleval aastal!
Tekst: Martin Põldoja
Fotod: Sportfoto / Blackhole Stuudio / erakogu