Sportlandi tiim võttis ette tee Boliiviasse, et saada oma elu ägedaim kogemus. Kõrged mäed ja ekstreemsed ilmastikuolud neid ei peata, meeskonda ootab ees mitmekülgne kogemus ja hulganisti väljakutseid.
Augustis kuulutasid Sportland ja The North Face välja Project Bolivia ehk konkursi, mille käigus valiti välja Baltikumist üks kaheliikmeline tiim, kes pääses oktoobris koos Sportlandiga Boliiviasse oma elu seiklusele. Konkursile saabus soovialaldusi uskumatult palju ning tuhandete kandidaatide seast osutus lõpuks rahvahääletusel võitjaks Leedu tiim – fotograaf Deividas Bendžius ja youtuber Paulius Mikolaitis. Peale koolitusi ja trenne kodumaal pakkisid nad kotid, et minna enneolematule avastusretkele.
Koos nendega sõitis Boliiviasse Sportland Eesti esindustiim, koosseisus Henri Kruusel, Mari Hütsi, Raivo Nõmmik, Karel Kaljuste ja Nelli Nilson. Grupijuhina on kaasas Nipernaadi matkaklubi matkajuht Kunnar Karu.
Henri Kruuseli sõnul on Project Bolivia jätk või justkui teine osa eelmisel suvel toimunud The Mont Blanc Projectile. Eesmärgiks taaskord inspireerida inimesi avastama ning elama aktiivset ja põnevat elu. „Iga inimene on siia ilma sündinud avastajaks ning me soovime seda kirge igaühes esile tuua, sest argielu kipub seda summutama,” ütleb Henri. „Meie eesmärk on minna seekord piirkonda, mis on ühest küljest väljakutsuv kõrguse poolest (plaanime vallutada 6000m mäe), teisalt ka geograafiliselt eksootiline. Käime kohtades kuhu inimese jalg on harva jõudnud,“ avaldab ta.
Võimsad mäed ja kaunid vaated
Matkalisi ootab ees tõepoolest palju põnevat – seigeldakse džunglis, vallutatakse kõrgusi, imetletakse hingematvaid vaateid ja puutumatut loodust. „Seekord on meil vaja aklimatiseeruda 6000m mäe jaoks ning üllatuslikult asub lennujaam La Paz’is juba 4200m kõrgusel. Sestap suundume kolmeks esimeseks päeval džunglisse, et kaotada kõrgust ning aklimatiseeruda. Peale džunglipäevi võtame suuna soolajärvele ning tõuseme seal 5000m aklimatisatsioonitipule. Peale seda sihime juba 6000m mäge,“ kirjeldab grupijuht Kunnar Karu. Ta lisab, et kui jaksu jääb sisse, siis vallutatakse veel üks 5000m ning üks 6000m mägi, millest viimane on juba lumine ja jäine.
„Kõik ikka selleks, et Mont Blanci Project saaks Project Boliva näol väärika järglase. Me ei saa latti allapoole lasta. Eesmärgiks peavad olema uued kõrgusrekordid, kaunid lumised ja jäised väljakutsed, kitsas mäehari enne Huyana Potosi tippu,“ loetleb matkajuht.
„Boliivia on riik tuhandete mägedega – võimas Illimani pealinna La Pazi külje all annab juba selge märgi kui võimsad on siinsed mäed. Mina julgen öelda, et need on päris mäed! Boliivia on minu lemmikriik Lõuna-Ameerikas ning minu kolmas käik sinna saab loodetavasti olema epic!“ lisab Kunnar.
Emotsioonid enne minekut
Iga seikleja on üritanud eelnevalt uurida Boliivia tausta, et mõista, millega seal olles tuleb rinda pista. Raivo Nõmmik, on endale selgeks teinud omajagu fakte, kuid jättis suurema lugemise lennukisse. „Boliivia on Lõuna-Ameerika kõige vaesem riik, mis tähendab omakorda seda, et kohapeale reisimine ja elamine peaks turisti jaoks olema suhteliselt odav, kui just ise mitte rumala ja rikka turisti muljet ei jäta,” arutleb Raivo. Teine tiimi liige, Mari Hütsi, oskab lisada, et Boliivia muudab eriliseks asjaolu, et seal kohtab erinevaid kliimavöötmeid ning riigil puudub merepiir.
Mõlemad ootasid seda reisi väga, kuna pole varem Lõuna-Ameerikas käinud. „Reisimine, seiklemine, matkamine, avastamine on osa minu DNA-st ja ajapikku on kõik reisid ning väljakutsed muutunud aina ägedamaks, kaugemaks ja kõrgemaks,” räägib Raivo. Mari soov sellel matkal osaleda sai kinnitust peale eelmise aasta Mont Blanci reisi. „Ma lähen Boliiviasse matkale, et üllatada iseend,” võtab Mari lühidalt oma eesmärgi kokku.
Enne reisi olid kõigil tunded ärevad, kuna katsumus on tõsine. Samas pakub reis emotsioon, mida ei ole võimalik saavutada teleri ekraanilt ilusaid pilte vaadates. Paljuski valdas matkalisi põnevus ja mõneti ka teadmatus, mis täpselt toimuma hakkab. „Hetkel on selline põnevustunne sees, et üldse ei tea, mis meid ees ootab! Väga lahe, et olen suutnud ennast sellisesse olukorda panna. Samuti ootan seda, et saan end täielikult välja lülitada – kohati ei ole sihtkohas levi ning elektrit,” kirjeldab Mari oma reisieelseid mõtteid. Ka Raivo oli häid emotsioone täis ega jõudnud reisi ära oodata. „Väliselt olen mina nagu mina ikka, kuid rahuliku pealispinna all pulbitsevad emotsioonid. Uinunud, kuid varsti purskamist ootav vulkaan. Tahaks juba minna, kohal olla, kogeda!” räägib mees õhinal.
Kogemused rikastavad
Boliivia pakub hingematvaid vaateid ja maastikku, mida kodumaal ei saa kogeda. On selge, et osalejad ei oska aimata, millise kogemuse nad täpselt saavad, kuid ootused on kõigil. „Ma tahaksin kogeda võimalikult ehedalt kogu seda keskkonda, olla avatud kõigele, mida Boliivial on pakkuda – kohalik kultuur ja ajalugu, loodus oma variatiivsuses, õhustik ja aura,” kirjeldab Raivo.
Mari loodab avastada erinevaid kliimavöötmeid ja matkaradu. Ta lisab, et sellisel reisil on oluline ka seltskond ning neil on vedanud ägeda tiimiga.
Selliseks reisiks peab valmistuma nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Raivo, kes on ka eelnevalt palju sellelaadseid matkasid läbinud, tunneb, et on valmis. Ka Mari on füüsiliselt heas vormis ja tunneb valmisolekut. „Olen sel aastal täitnud kõik oma muud sportlikud eesmärgid ning liigun regulaarselt,” usub ta oma võimetesse.
Kuna eesootavad kõrgused on suured, siis peab kehale andma pidevalt aega, et uue keskkonnaga harjuda. Mari arvates võib viimasest tõusust saada ka suurim väljakutse. „Kindlasti pakub väljakutset 6000+ m mägi reisi lõpus, loodetavasti keha lubab üles minna ning ei teki kõrgmäestikuhaigust,” loodab naine. Raivo see-eest arvab, et suurim väljakutse on hoopis koju naasmine.
Varustus loeb
Matkal, kus ilmastikuolud võivad muutuda minutitega, on matkajate jaoks eriti oluline vastupidav, veekindel, hingav ja soe riietus. „Kuna ilmastik ja maastik on keerulised, siis aitab meid selliseks väljakutseks parima võimaliku varustusega The North Face. See on bränd, mis on tootnud alpinismi-, ekspeditsiooni- ja matkavarustust juba 1964. aastast, olles valdkonna pioneer ja innovatsiooni eestvedaja,“ lausub Henri.
Mari arvates on The North Face’i tooted sellisele matkale ideaalselt sobivad. Ka eelmise aasta Mont Blanci reisil aitas sama brändi varustus matkajatel ekstreemsetes oludes vastu pidada. „Selleks korraks on mul kaasas väga soe sulejope ja juba tunnen kuidas mul mäetipus -15 kraadi juures on selle sees hea soe olla,” on naine kindel.
Raivo on kombineerinud oma riietuse Nike ja The North Face’i riietest. „Kõiki tegevusi saab teha absoluutselt igasugu varustusega ja ilma varustuseta, kuid kui rääkida mugavusest ja isegi ellujäämisest, siis ei saa üle ega ümber varustuse olulisusest,” arvab Raivo. „Kihiline riietumine on ülioluline, seda eriti keeruliste klimaatiliste tingimustega reisisihtkohtades,” lisab ta.
Sinagi tahad seiklejatele kaasa elada? Siis hoia silma peal Project Bolivia Facebooki lehel.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Sportland / Karel Kaljuste / erakogu