Et saavutada spordis häid tulemusi, tuleb olla vormis nii füüsiliselt kui vaimselt, hea soorituse hulka kuuluvad ka mõtted, ootused ja sisekõne, mida sportlane enda sees peab. Kuidas sisekõne enda kasuks toimima panna, kirjutab professionaalne golfar ja treener Mari Suursalu.
Sisekõne all pean silmas nii vaikselt vaid enesele öeldut/mõeldut kui ka kõva häälega välja hõigatut. Sisekõnet on kolme erinevat tüüpi: positiivne, neutraalne ja negatiivne, aga et see oleks suunatud parema soorituse saavutamisele, peaks see olema positiivne ja motiveeriv. Selline sisekõne aitab tõhusamalt keskenduda, kontrollida emotsioone ja suurendada enesekindlust.
Ka selleks, et püsida teatud kaalus või füüsilises vormis on ju vajalik iga päev teha häid valikuid oma mõtete, une ja puhkuse, toitumise ning treeningute osas. Täpselt samamoodi tuleks golfimänguks aju treenida ehk mõelda kindlaid mõtteid ja keskenduda konkreetsetele asjadele/tegevustele, et ühel hetkel olla vaimselt tugevam ja märgata kahjulikke mustreid, mis pigem püüdlusi kahandavad. Eriti tähtis on see olulistel hetkedel, näiteks võistlustel.
Jälgi ennast
Esialgu võib ebavajaliku mustri tähelepanemine olla päris keeruline, sest see, kuidas oleme harjunud asju tegema ja mõtlema on automaatne. Kuid kõike on võimalik treenida. Esimeseks sammuks teadlikuma sisekõne treenimisel on jälgida ennast ja märgata olukordi, kus tekib negatiivne sisekõne.
Ma ei saa aeglastel griinidel putata. Ma pole kunagi osanud õiget bunkrilööki. Ma vihkan kõva tuule ja külma ilmaga mängimist. Kui ma selle puti mööda löön, siis olen täiesti mõttetu inimene. Ära löö vette! Sellel väljakul ei mängi ma kunagi hästi. Ma pean võitma. Pagan võtaks, mis löök see veel oli?!
Tuleb tuttav ette? Ilmselt panevad need laused lugedes paljusid muigama, kuid tõstan esimesena käed – olen ise kõikide nende mõtete otsa komistanud ja lasknud neil oma emotsioone ja mängu mõjutada.
Pessimistliku ja kriitilise alatooniga sisekõne on tegelikult inimlik ja seda ei olegi võimalik täiesti välja lülitada. Kuid oluline on aru saada, et see ei aita mängijat, vaid pigem õõnestab enesekindlust ja juhib tähelepanu vajalikelt tegevustelt kõrvale.
Järjepidev hääletu või häälega kirumine on ka vaimse energia raiskamine, seega kuulub heade mängijate “salarelvade” hulka oma sisekõne valitsemine.
Negatiivsest positiivseks
Teiseks sammuks teadlikuma sisekõne treenimisel on aktsepteerida, et üks või teine negatiivne mõte on saabunud, kuid enne tegutsemist see positiivseks ümber sõnastada või suunata keskendumine kontrollitavatele teguritele.
Tüüpilisemad sisekõnel tekkivad vead (võistlustel) on järgmised: oma nõrkustele keskendumine, pelgalt tulemusele orienteeritus, minevikus juhtunud ebaõnnestumiste üle heietamine, endalt täiuslikkuse nõudmine ja vabanduste otsimine või keskendumine mitte mängija kontrolli all olevatele teguritele.
Üks enim stressi tekitav mõte algab sõnadega MA PEAN … See ei jäta ruumi võimalusteks ning mõjub ahistavalt. Niipea kui märkad end mõtlemas: ma pean, ürita mõttesabast kinni haarata ning see neutraalseks või veelgi parem – positiivseks ümber sõnastada. Tõhus strateegia on öelda endale mida sa tahad/soovid teha ning suunata keskendumine sellele.
Ma olen hea puttaja. Ma olen avalöögi puhul end alati hästi tundnud. Ma suudan vihmastes tingimustes hästi mängida. Ma olen valmis võistlemiseks. Ma tunnen end energilisena. Ma löön palli griinil oleva kallaku peale ja lasen sel lipu juurde veereda. Need mõtted sobivad hästi negatiivse sisekõne ümbersõnastamiseks ning lubavavad mängu rohkem nautida.
Planeeri oma mõtteid
On ju teada tuntud tõde, et võit armastab ettevalmistust! Konkreetseks võistlusteks valmistudes tehakse sageli mänguplaane (planeeritakse strateegiat) – arvestades radade pikkust ja raskust, ilmastiku tingimusi, lipupositsioone ja enda tugevusi on plaan igal mängijal personaalne. Sarnase strateegiana saab endale välja töötada ka sisekõne-mänguplaani: enne ringi tuleks mõelda, mis on need konkreetsed mõtted ja sõnumid, mida soovid endale mängu jooksul sisendada ning olenemata situatsioonist ja tulemustest jääda siis oma plaanile kindlaks.
* 2005. aastal käis eesti noori treenimas rootslane Eric Carlberg. Olin tolleks ajaks napilt kolm suve golfi mänginud, kuid see ei takistanud mind aeg-ajalt virisemast aeglaste griinide üle. Ericuga vesteldes sain aru, et selline kaeblemine paneb mind veegi kehvemini puttama ja peale neljasilma juttu ning temapoolset soovitust kirjutasin treeningpäevikusse suurte tähtedega: I’M A GOOD PUTTER ON BAD GREENS! Ja olen siiani.
Tekst: Mari Suursalu
Kuidas teha tõuksiga trikke?