Õilme Võro on spordiga tegelenud juba väikesest peale ning seadnud alati kõrgeid sihte. 2018. aastal avastas ta ennast olukorrast, kus keha ja vaim ei teinud koostööd ning sport tuli mõneks ajaks kõrvale jätta. Praegu on sprinter aga elu parimas vormis ning leidnud taas tasakaalu spordi, töö ja õpingute vahel.
Kaks aastat tagasi ütlesid, et näed end spordis kui seiklejat, kel on veel väga palju põnevaid avastamata maid, mida vallutada. Kuhu see seiklus sind nende aastate jooksul viis?
Kui ma selle mõtte välja ütlesin, ei kujutanud ma oma seiklusi ette sellisena, nagu need tegelikkuses vahepeal välja kujunesid. Igal aastal on olnud mulle midagi õpetada, kuid eelmine oli minu jaoks elu üks raskemaid katsumusi. Minu keha ja vaim andsid mulle juba pikka aega väga valuliselt mõista, et aeg on hoog maha võtta ning elu üle järele mõelda. Ma eirasin pikalt märke, et olin vaimselt laiali lagunenud ning nende tükkide kokkupanek ootas juba mõnda aega oma järjekorda.
Kõik, kes minu tulemustega vähegi kursis on olnud, said aru, et midagi on väga valesti. Ma olin füüsiliselt terve, mul polnud otseselt vigastusi, aga ometi ei teinud minu keha enam juba pikka aega minuga mingisugust koostööd. Vastuseta küsimused panid mind esimest korda elus kahtlema oma võimetes ning nii hägustusid koheselt ka minu sihid ja unistused. Otsustasin pärast 2018. aasta suvehooaega spordist täielikult kõrvale astuda.
Saatuse tahtel tuli kohe pärast seda minu ellu inimene, kes aitas mul pusletükid ükshaaval taas kokku panna. Pärast seitset kuud spordist eemalolekut olin jälle valmis sellele rongile astuma. Kevadel alustasin nullist treeninguid. Algul oli väga raske, kuna pidin õppima uuesti jooksma ning treenituse puuduse tõttu jäid trennid üsna lühikeseks. Suutsime siiski vaid mõne kuuga mind elu tippvormi treenida.
Milliste viimaste sportlike saavutustega eriti rahul oled?
Tänavu juuli lõpus toimus Tartus jooksjate seeriavõistlus, millest treeningu eesmärgil osa võtsin. Seal jooksin täiesti pingevabalt uskumatud isiklikud rekordid (100 m – 11,64 ja 200 m 23,97). See emotsioon oli kirjeldamatult võimas. Loomulikult oli suur kordaminek ka Eesti meistrivõistlustel kahe kulla võitmine ning ülevaid tundeid tekitas ka augustis 4×100 m naiskonnaga püstitatud uus Eesti rekord.
Millele keskendud oma treeningplaanis enne uut hooaega?
Hetkel treenime palju väljas, kuna praegu käib baasi ladumine talviseks hooajaks ning kiirustrennide osakaal on väiksem. Arendame vastupidavust ning jõusaalis üldkehalist võimekust. Spetsiifilisemaks läheme treeningutega pigem novembri teises pooles.
Sisehooaja kava veel täpselt paigas ei ole, aga eks ta jaanuariga vaikselt pihta hakkab. Plaan on võistelda nii 60 m kui ka 200 m.
Millised sportlikud eesmärgid oled omale seadnud?
Meelel on mul palju asju, kuid esimese hooga neid välja hõikama ei kipu. Nii palju saan kindlasti öelda, et minu huviorbiidis on järgmisel aastal Pariisis toimuvad Euroopa meistrivõistlused.
Kuidas on sinu elu praegu jagatud spordi, töö ja kooli vahel?
Kooliga olen lõpusirgel, kuid see kuulub siiski endiselt minu igapäeva ellu ja kindlasti tahan minna edasi õppima. Treeninguid see oluliselt ei sega, kui just mingi tähtis eksam tulemas pole. Oma töö sätin üldiselt treeningute ja kooli järgi, seega on tekkinud nende vahel kena sümbioos.
Hetkel meeldib mulle kõik, mida ma teen. Kuna sport, majanduse õpingud ja jumestaja töö on niivõrd erinevad, siis nad positiivses mõttes alati välistavad üksteist. Ma ei saa mõelda tööl olles mitte millelegi muule kui hetkele, kus ma parasjagu viibin. Samuti ei mõtle ma trenni tehes kunagi tööle ega koolile, vaid keskendun alati oma sooritusele.
Mis on Sinu nipid aja planeerimiseks, et jagada ennast mitme eri tegevuse vahel?
Kes mind tunnevad, teavad väga hästi, et ma olen aja planeerimises üsna kohutav. Minu elu tegelikult ongi üks „päev korraga“ kulgemine. Loomulikult üldjoontes on mul treeningute ajad paigas ning selle ümber sätin kooli ja töö asjad.
Muud jooksvad kohustused „meeldib“ mulle alati viimasele hetkele jätta. Väike stress paneb asjad kiiresti liikuma, siis olen ma kõige produktiivsem, kui mul mitu asja korraga kuklasse hingab.
Kas tegeled endiselt meditatsiooniga, kuidas see sinu tegemisi mõjutab?
Meditatsioon on ühel või teisel viisil endiselt minu elu osa. Selle mõte on osata end välja lülitada ja eriti läheb seda tarvis olukordades, kus kohustusi kipub korraga rohkem olema kui aega. Vahel on vaja restarti, et kaoks ära üleliigne värelus ja müra.
Millal sa puhkad ja mis on sinu jaoks parim viis sügispuhkuseks?
Puhkeperiood on üldiselt augusti lõpust kuni septembri keskpaigani. Mu lemmiktegevus on seenel käimine. Ma ei oska seletada miks, aga see mõjub mulle alati nagu meditatsioon. Suur reisimise fänn ma ei ole, pigem tahan võimalikult palju oma perega koos olla.
Sügis-talvine periood on meie kliimas niiske, tuuline ja külm. Kodu, trennisaali, töö ja kooli vahet liikudes peab aga sportlane end väga hoidma, et tervisele mitte liiga teha. Mille järgi valid riided ja jalatsid, mis sind soojas hoiavad ja külma eest kaitsevad?
Külma eest kaitseb mind ideaalselt Nike uue kollektsiooni pikk sulejope/parka. Sellega liigun nii treeningule, kooli kui ka tööle. Jalanõude osas on praegusel perioodil üheks kriteeriumiks see, et jalanõu peab olema kõrgema säärega. Minu jaoks on oluline, et pahkluu piirkond oleks praeguste ilmadega alati kaetud. Nii on suvised madalad ketsid asendunud ilmastikukindlate kõrgema säärega saabaste ja ketsidega. Näiteks sel sügis-talvisel perioodil näeb minu jalas tihti selliseid jalavarjusid nagu Nike Air Force 1 High Utility.
Oled alati olnud suur Nike toodete austaja. Kas oled viimase aasta jooksul avastanud mõne uue toote, mis eriliselt on meeldinud?
Erilist rahulolu valmistasid mulle sellel aastal Nike jooksutossud Zoom Pegasus 36. Ma olen jooksujalatsite osas alati väga kriitiline olnud. Varem vahetasin jalatseid soojenduselt põhitrennile üle minnes ja olin väga üllatunud, kui sain esimest korda terve trenni läbida Zoom Pegasus 36-ga. Minu südame nad igatahes võitsid.
Mida pead silmas sügisesse sobivate treeningriiete valimisel?
Minu jaoks on oluline, et riietus laseks mul olla võimalikult dünaamiline. See ei tule väga kõne alla, et lähen trenni tavalise tuulejopega, mille materjal on üsna jäik. See on küll soe, aga liikuvus on piiratud.
Minu tavaline kombo on särk, koos pika varrukaga sooja treeningpluusiga, mille peale läheb õhem Nike kilejope/pluus ning võtmeteguriks on Nike Aeroloft jooksuvest. Kindlasti kasutasin spordikindaid ning jalas on kõrged Nike kompressioonsokid, pikad liibukad ja Nike Zoom Pegasus 36.
Tekst: Kaisa Kiriland / Merilin Piirsalu
Fotod: Getter Kuusmaa / erakogu
FC Flora naiskond võitist teist aastat järjest Eesti meistritiitli