Surfikoolitaja Kristjan Kiisk: Tuule jõul liikumises on midagi erilist, mida peab ise kogema!

Surfikoolitaja Kristjan Kiisk naudib surfamist aasta läbi ning seda mitte kaugel lõunamaa vetes, vaid siinsamas Eestimaal. Talvistes lainetes möllates liiguvad tema mõtted aga juba suve suunas, sest siis saab ta jälle igas vanuses huvilistele Laulasmaa surfikoolis oma teadmisi edasi anda.

Kuidas ja millal sa surfi juurde sattusid?

Minu huvi surfamise vastu algas varases nooruses, kui käisin isaga rannas ja nägin teda surfamas. See jäi veel aega, kui enne merele minekut tuli käia piirivalveputkas ütlemas, et plaan on lihtsalt surfata, mitte Soome põgeneda. Kahjuks jäi tolleaegne varustus minu jaoks liiga raskeks ja kohmakaks ning pidin ootama, kuni kasvan sellele järele. Oma esimese iseseisva surfitriibu tegin 12-aastaselt samas rannas, kus nüüd olen juba 13 aastat uusi surfareid koolitanud – Laulasmaal.

Milliste surfistiilidega sa peamiselt tegeled?

Kõige põhjalikumalt olen läbi elu tegelenud purjelauaspordiga, aga mida aeg edasi, seda laiemaks on alade valik kasvanud. Kuna armastan lainesõitu, siis olen ära proovinud pea kõik vahendid, millega seda nautida saab. Minu surfikuurist leiab klassikalisi lainelaudu, lainesõiduks mõeldud SUP laua, wing foil’i ning purjelaua lainesõidu varustuse. Millega vette minna, otsustan vastavalt laine tingimustele. Pean siiski tunnistama, et viimasel ajal on just wing foil’imine see, mis on võtnud lõviosa sõidupäevadest endale. Wingimise super power on, et see muudab ka keskpärased tingimused väga ägedaks. Kui laine suurus hakkab väikese maja mõõtu võtma, siis ei ole aga midagi vingemat kui purjelaud.

Enamik inimesi peab surfamist suvealaks, aga sina käid Eestis surfamas ka talvistes tingimustes. Miks sa selle ette oled võtnud?

Suvi on minu jaoks aeg, kui pühendun koolitamisele ja klubihooaja käimas hoidmisele. Suvised tuuled on pigem pehmemad ja seetõttu on ka lainetingimusi harvemini, mis ausalt öeldes, teeb mu elu isegi lihtsamaks. Sügisel, kui lapsed lähevad kooli ja täiskasvanud tööle, saabuvad aga just need ilmad, mida kõige rohkem ootan. Tänapäevane varustus on läinud niivõrd heaks, et ei ole probleem ka kahekraadises vees ja õhus paar tundi möllata. Ja tänu sellele ongi surfihooaeg veninud peaaegu aastaringseks.

Kus sa Eestis talvel surfamas käid?

Talv kuulub peamiselt parimate lainete otsimisele ning neid leiab enamasti Vääna-Jõesuu ja Ristna rannast. Kui tahan niisama freeride’ida siis sõidan oma surfikooli rannas Laulasmaal. Just seal on ideaalne keskkond õppimiseks ja arenemiseks, lisaboonuseks on turvalisus.

Millised tingimused peavad olema, et saaks talvel veele minna?

Talvel pead olema kindel, et vetteminek on turvaline! Veendu, et su varustus on töökorras ning vastab tingimustele. Kes soovivad talisurfiga alustada, siis soovitan neil seda teha sügisel järk-järgult jahedama ilmaga.

Kui palju kogemust võiks olla, et oleks mõistlik ka talvel surfama minna?

Kui tegeled tuulega seotud surfamisega nagu purjelaud, wingfoil või lohesurf, siis pead olema piisavalt kogenud, et suudaksid igas olukorras kaldale naasta. Kõige lihtsam on külmas ilmas toimetada lainelauga sõites, kui püsid alati kaldale lähemal ning vajadusel suudad kiirelt veest välja saada. Tähtis on osata oma võimeid ja ilmastikutingimusi hinnata ja ennast mitte ohuolukorda panna. Ja alati surfa koos sõbraga!

Mis varustust sa talvel surfates kasutad ning kuidas on võimalik, et külm ei hakka?

Olen juba 15 aastat kasutanud ainult O’Neilli varustust, et ennast vee peal võimalikult mugavalt tunda. O’Neilli Hyperfreak seeria on valitud mitu hooaega järjest kõige paremaks kalipsoks ning olen sellega täielikult nõus. Talvisel hooajal kasutan 5/4 mm paksusega Hyperfreak Fire mudelit, mis lubab nautida vees olemist ka null kraadiga. Kindlasti kuuluvad talisurfi juurde korralikud 6-7 mm surfisussid ning topeltkraega külma ilma kapuuts.

Talvel jääb veetemperatuur enamasti ühe kuni kolme kraadi vahele, nii et kindlasti ei jää märkamata, kui seda natuke kuskilt krae vahelt sisse pritsib.

Milliseid emotsioone talvel surfamine pakub?

Talv pakub kõvasti adrenaliini, sest lained on suuremad, tormid tugevamad ja keskkond metsikum. Isegi tavapärane kalipsost välja pugemine paneb südame kiiremini põksuma, kui õues on temperatuur nullilähedane.

Kui võrrelda suvist ja talvist surfamist, siis mis neid eristab lisaks sellele, et talvel on palju külmem?

Suvine surf on kindlasti lõbusama iseloomuga, seltskonda on rohkem ja peale surfi ei pea külma eest sooja duši alla põgenema. Aga kui mina keskendun suvel pigem surfi koolitustele ja õpetamisele, siis talvine surf on rohkem mulle endale.

Lisaks surfamisele on talvel võimalik tegeleda wingimisega. Mis see täpsemalt on ning millistes tingimustes seda harrastada saab?

Käesolev talv on olnud siiani erakordselt soe ning kuni jaanuari keskpaigani sai iganädalaselt vees surfata. Ootasin juba mõnda aega, et veekogud jäätuksid ja tekiks ideaalsed tingimused talviseks wingimiseks. Talvine wing ehk „tiivasurf“ on lihtsaim viis kogeda tuule jõul kimamist. Vastavalt tingimustele kasutame uiske, mäesuuski või lumelauda. Ja mis eriti äge, kihutama saad juba esimesel päeval!

Kes võiks seda proovida?

Talvine wing sobib kõigile, kes tahavad õues midagi uut ja põnevat proovida. Eriti soovitan seda inimestele, kes naudivad mäesporti ja uisutamist. Wingimine muudab kõik järvejääd ja põllud lõpututeks nõlvadeks, kus ringi kihutada. Tuule jõul liikumises on midagi erilist, mida peab ise kogema! Oskus loodusega mängida ja temaga koostööd teha, tekitab vägeva emotsiooni. Peale sellist surfikorda valitseb alati hinges ja kehas mõnus rahulolu.

Ootan hea meelega nii lapsi, kui täiskasvanuid wingimist proovima. Õnneks on ilmataat lõpuks aru saanud, et kui kohe ei toimeta, siis jääbki tali taeva.

Suvehooaeg ei ole ju tegelikult samuti enam mägede taga ning kes tahab surfi selgeks saada, sel on hea teada, et surfi õppimisega saab kodumaal väga edukalt algust teha. Millised plaanid sinu surfikoolil suveks on?

Oma mõtetes olen juba pikalt uues suvehooajas ega jõua ära oodata, et saaks jälle Laulasmaal inimesi vastu võtta. Korraldame suvel ägedaid surfilaagreid lastele ja täiskasvanutele, õpetame purjelauasurfi ning wing foil’imist. Meie juures ootab harrastajaid parim rendivarustus. Eesmärk on huvilistele surfamisega alustamine võimalikult lihtsaks ja muretuks teha. Laulasmaa Surfikool asub LaSpa hotelliga samas rannas, nii et mõnus aftersurf erinevate restoranide, spaa ja majutusega on samuti garanteeritud.

Mida on algajal vaja, et surfiga tutvust teha?

Algajal on vaja vaid soovi ja unistust surfiga alustada. Surfikoolis on kogu vajalik varustus kohapeal olemas. Oleme hetkel tõenäoliselt ainuke klubi, kes pakub lisaks algajate varustusele ka väga head rendivalikut edasijõudnutele.

Milliseid surfistiile õpetate?

Meie juures Laulasmaal saab õppida purjelauda ja wing foil’imist, lisaks õpetame lainelauasõitu. Koha peal on olemas aerusurfi lauad, et ka pere kõige pisematel oleks vee peal midagi teha ja kogeda.

Miks võiks suvel Eestis surfamist proovida ja kus on alustamiseks kõige paremad võimalused?

Eesti on mereriik ja meil on nii imeline rannajoon, et lausa patt oleks surfamist mitte proovida. Olen alati soovitanud alustada algajatele mõeldud varustuse ja kogenud instruktori nõuannete järgi. Surfikooli rajasin just Laulasmaale, et pakkuda oma õpilastele parimaid tingimusi. Sealses siledas ja soojas laguunis on õppimise protsess väga kiire. Kustun kõiki Laulasmaa Surfikooli – alustame koos, toetame sind igal sammul ja teeme esimesed sõidud lõbusaks ja turvaliseks. Tule proovima ja avasta, miks surfamine on nii sõltuvust tekitav!

Rohkem infot Laulasmaa surfikooli kohta leiad Instagramist, Facebookist ja surfikooli koduleht!

Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Raul Harro