Suusahulludega juba igav ei hakka

Millal ja kuidas Suusahullude klubi loodi?

Klubi loodi 2006. aasta sügisel, kui Tartu suusaklubi juures alustas tööd harrastussuusatajate treeningrühm. Täpselt sellise nimega seda ka algul kutsuti. Idee midagi sellist proovida tekkis klubi tegevjuhil ja treeneritel. Treenisin siis ise üht noortepunti, kui mulle harrastajate projekti eestvedamist pakuti. Olin noor ja roheline ning kui infopäevale üle 20 inimese kohale tuli, võttis ikka jala värisema. Huvi oli suur ja saime kohe paarikümnepealise grupi avada. Pundi tase oli väga kõikuv: algajatest kuni endiste suusatajate ja muude spordialade tegijateni välja, kes otsustasid pikema treeningupausi järel uuesti liigutama hakata. Mõne aja pärast võtsime juba oma nime ning hakkasime päris omaette tegutsema.

Mis teeb Suusahullud heas mõttes nii hulluks, et rahvas tahab nendega liituda?

Anname huvilistele korraliku suusahariduse ning päris kindlasti ei tegele me ainult suusatamisega. Suusataja ettevalmistus on üks mitmekülgsemaid treeninguid üldse. Näiteks pole õige mõelda, et suusataja suvel mitte midagi ei tee. Siis saab ju joosta, rullitada, orienteeruda, ujuda, palli mängida jne.

Meil on kuni kümme tõelist suusahullu, kes on päris algusest peale klubis aktiivselt tegutsenud. Nad treenivad nädalas enam kui kümme tundi – eesmärgiga sõita üle oma mullused maratonitulemused –, käivad Worldloppeti maratonidel jne. Tavainimene ei pea aga kartma, et temast kohe ka samasugune „hull” saab. 99% klubilistest on pigem tavalised inimesed, kes tulevad lihtsalt suusateadmisi omandama ning naudivad meie mitmekülgseid treeninguid.

Kui väärtustatud see nn hullustaatus klubis on? Kas see on midagi, mis tuleb igaühel ise välja teenida?

Päris nii see ei ole. Lihtne Eesti inimene on ju hästi tagasihoidlik ja ajab pigem vaikselt oma rida. Kui aga paari trenni järel aru saadakse, et klubis tehakse lahedat asja, ja kui korra juba selle pisiku kätte saad, siis see võlubki – et teeme 99% trennidest õues, pluss meeldiv seltskond. Lisaks kulgeb kogu trenn mõnusa huumoriga.

Küll aga plaanime sel aastal teha esimese kontrollvõistluse ja kehalised katsed kõigile, kes tahavad Suusahullude Estoloppeti võistkonda pääseda, ühtlasi arvestame mulluseid tulemusi. Varem läksid võistlema lihtsalt need, kes end kirja panid. Nüüd aga jagame nad huviliste arvu põhjal A-, B- ja C-meeskonda. Nii on põnevam.

Mida huvitavat veel olete teinud?

Esimestel aastatel olime hästi kokkuhoidev harrastajate klubi, kes tegi vaid klubisiseseid asju. Kui Vahur Teppan Suusahullude klubiga liitus – või tanki pandi –, siis tema pani alguse „Suurele suusalaadale”, mis on üks meie klubi õnnestunumaid projekte. Toimub see alati Tartu Lõunakeskuse kinnikaetud jääväljakul ning kui see kell 10 hommikul avatakse, jookseb rahvas tormi. Vaieldamatult populaarseim osa laadast on komisjonimüügiala, kust võib leida varustust alates 1 eurost kuni 400-euroste Fischeriteni välja. Ülejäänud on juba kaupluste väljapanekud.

Millised on teie tulevikueesmärgid?

Plaanime juba sel aastal lisaks öisele suusasõidule korraldada kindlasti ka ühe öise krossijooksumaratoni, ja mitte Rakvere ööjooksu laadse, vaid pigem midagi sellist, mis suunatud väheke hullumeelsematele inimestele – joostakse pimedas ja maastikul, abiks pealambid. Distants on klassikalise maratoni pikkusega ning praeguse seisuga toimub see 5. novembril Kekkose rajal.

Tahaksin, et klubi jääks ka edaspidi pigem toredaks kohaks, kuhu treenima tulla ja kus mõnusat seltskonda nautida. Mitte nii, et ajame iga hinna eest raha kokku – ja sama käib ka klubi ürituste kohta. Minu jaoks on see mõnus hobi, mida teen põhitöö kõrvalt. Kõik ideed ja projektid sünnivad positiivse emotsiooniga, mitte punnitades. Mul on vedanud, sest kõik minu tööd ja hobid on rohkem või vähem spordiga seotud.

Mida Tartu Suusahullud teevad?

Kaks suusatrenni nädalas.

Pühapäeviti jõusaal.

Kord nädalas ujumine Aura veekeskuses.

Sel aastal minnakse juba kümnendat korda Põhja-Soome harjutama.

Seitsmendat korda toimub kolmepäevane üritus „Tour de Suusahullud”.

Tehvandi valgustatud rajal toimub Suusahullude öömaraton (30 km).

Tulemas on öine krossijooksumaraton.

Miks on ühised trennid head?

Treenerid jälgivad tehnikat ja motiveerivad.

Õpid ka teiste vigadest ja saad kiiremini asja selgeks.

Head kaaslased innustavad.

Treeninguprotsessi kaastakse ka teiste spordialade treenereid.

Ainuüksi Youtube’i videote põhjal on suusatamist raske ära õppida.

Tekst: Lauri Birkan

Fotod: Suusahullud