Esialgu valmistati surfipüksid paksust ja vett imavast materjalist (polüester või nailon). Pükse kasutati mitmesuguste veespordialade, eelkõige surfi harrastamisel.
Disaini poolest olid surfipüksid pisut pikema ja vabama lõikega. See andis sportimiseks vajaliku liikumisvabaduse. Pikematel säärtel oli ka oma eesmärk. Kokkupuutel vahatatud surfilauaga kleepusid jalakarvad vaha külge ja epilatsioon oli vältimatu. Pikemad püksisääred kaitsesid surfarit, kui ta istus laual ja ootas parimaid laineid.
Peadpööritav muutumine
Tänapäeval on surfipüksid läbi teinud peadpööritava ja uskumatu muutumise. Üle põlve ulatuvatest, rasketest, vett imavatest ja lohvakatest pükstest on saanud kõrgtehnoloogiline toode. Moodsad surfipüksid on valmistatud hästi venivast materjalist. Paljud surfibrändid kasutavad kahes või koguni neljas suunas venivat materjali.
Detailid lõigatakse laseriga, et saada väga täpsed ja puhtad lõiked. Veatud detailid omakorda annavad võimaluse panna pükste elemendid kokku õmblusteta. Liimimise eelis on see, et pükstel ei teki paksemaid kohti, mis hakkaksid vastu paljast ihu hõõruma.
Õhukesed, venivast materjalist ja õmblusteta püksid on ülikerged. Rääkimata sellest, et need ei ima vett ja kuivavad kohe, kui tuled veest välja. O’Neilli surfipükstel kasutatakse hyperdry tehnoloogiat, mis ei lase veel pükstesse imbuda. Sama tehnoloogiat kasutatakse Sony ja Samsungi mobiiltelefonide puhul, et muuta need veekindlaks.
Ühte jalga moemaailmaga
Materjali- ja tootmistehnoloogia meeletu areng on mõjutanud ka surfipükste lõiget. Varem pidid püksid surfarile piisava liikumisvabaduse andmiseks olema suured, kuid tänapäeval on moes kitsad ja peaaegu ümber keha liibuvad rõivad. Hästi veniv materjal annab liikumisvabaduse lainel liuglemiseks ning liimitud ühenduskohad piisava vastupidavuse.
Tänu vahade tehnoloogia arengule on püksisääred nüüd lühemad, sest enam ei pea kaitsma ihukarvu kleepuva vaha eest. Vöökohas kasutatakse nii paelutust kui ka reguleeritavat kummiosa.
Tekst: Janno Viilup, Fotod: Sportland