Tantsufestival Kuldne Karikas toob kokku igas vanuses tantsijad üle Eesti. Festivalile lükatakse hoog sisse juba novembris soolode ja duode erivõistlustega Spotlight Challenge ning punkt pannakse maikuus Kuldse Karika suurejoonelise finaaliga.
„Tantsufestival Kuldne Karikas on Eesti suurim tantsufestival, millest võtab osa üle 8000 tantsija vanuses 3-86 eluaastat ning vähemalt sama palju lapsevanemaid, sugulasi ja tantsusõpru, kes käivad tantsijatele kaasa elamas. Tantsijad astuvad võistlustulle erinevates tantsustiilides nagu showtants, jazztants, tänavatants, tänavatantsu lavastus, loovtants, karaktertants ja mis kõik veel. Kuldne Karikas on nagu kõikide tantsusõprade suur sünnipäevapidu,“ tutvustab tantsufestivali Kirsikka Kurg, kes on Kuldse Karika korraldustiimis olnud viimased kaheksa aastat.
Algusest peale menukas
Tantsufestival Kuldne Karikas sai alguse 2009. aastal. Algselt kandis festival nime Eesti Showtantsu Karikas, aga kuna ajapikku osalejate arv järjest kasvas ja showtantsule lisandus palju teisi kategooriaid, sai 2012. aastal festivali uueks nimeks Tantsufestival Kuldne Karikas. Festivalil saavad osaleda soolo ja duod tantsijad ning grupikavad, suisa kuues vanuseastmes.
„Üritus on algusest peale mõeldud tantsijatele nautimiseks ja maiuspalaks pika tantsuhooaja lõppu,“ ütleb Kirsikka. Kuna festivali on esimestest aastatest alates saatnud uskumatu menu, siis hakati suure huvi tõttu finaliste peagi välja selgitama üle Eesti toimuvates eelvoorudes. „Tantsud ei mahtunud enam ühte üritusse ära, nii oleme tasapisi teinud juurde eelvoore ja lisanud soolode erivõistlusi. Eelmisel hooajal osales Kuldse Karika üritustel ligi 8000 tantsijat, mis on ka peamine põhjus, miks me jätkuvalt suure pühendumusega igal aastal pingutame,“ tõdeb Kirsikka.
Kuldse Karika põhilisse korraldustiimi kuulub 20-25 inimest üle Eesti, keda ühendab armastus tantsu ja hästi korraldatud ürituste vastu. Kirsikka sõnul on nii suure ürituse läbi viimine paras väljakutse, mis pakub lisaks tohutule vastutusele ka palju rõõmsaid hetki. „Kogu korraldustiim koosneb vabatahtlikest, kes tegelevad oma ülesannetega põhitöö või kooli kõrvalt. See tähendab, et pidevalt istub kuklas ajaline surve, mis lisab aina pinget, millega toime tulla. Kõige rohkem teeb rõõmu, kui me näeme, et tantsijad tõesti-tõesti naudivad festivali ja ootavad seda igal aastal kui erilist sündmust,“ lausub ta.
Selguvad parimatest parimad
Kui Kuldse Karika Festivali eelvoorud toimuvad uue aasta talvel ja kevadel Pärnus, Tartus, Võrus ja Tallinnas, siis suur avalöök tehakse juba novembris ja veebruaris soolode ja duode erivõistlustega, mis kannavad vastavalt nimesid Spotlight Challenge Winter Special ja Spotlight Challenge Spring Special. Kuldse Karika finaal leiab aset 29.-31. mail Tartus.
„Me proovime teha nii, et festival üllataks igal aastal osalejaid mingi uuendusega ehk võib öelda, et oleme pidevas arengus. Ilmselt kõige suurem muutus toimus 2015. aastal, kui otsustasime lisada eelvoorud, mis muutis küllalt palju festivali kontseptsiooni. Eelvoorud tõid meid tantsijatele lähemale, mis tähendas, et meie juurde leidsid tee ka väiksemate koolide ja stuudiote tantsurühmad,“ räägib Kirsikka.
Kuldsel Karikal saavad kõik osalejad tantsust ja esinemisest rõõmu tunda, kohtuda teiste tantsijatega ja vahetada kogemusi, aga kõige selle kõrval saavad parimad ka tunnustatud. „Auhinnatud saab tõepoolest Eesti tantsijate absoluutne paremik, kuna eelvoorudes osalevad pea kõik Eestis tegutsevad stuudiod ja tantsukoolid. Võin saladuskatte all öelda, et eelmisel hooajal osales tantsufestivalil lausa 125 tantsukooli üle Eesti. Kohtunikud hindavad tantsude kompositsiooni, tantsutehnikat, sünkrooni, emotsioone, mille põhjal selgitatakse välja Eesti tantsumaastiku paremik,“ selgitab Kirsikka.
Publik on oodatud
Kuldse Karika näol on tegemist väga ägeda tantsufestivaliga, kus näeb lavalaudadel mitmekülgset läbilõiget Eesti tantsumaailmast. Samas pole see mõeldud ainult esinejatele, sest erinevad tantsustiilid, kõrgel tasemel tantsijad ja kogu festivali ümbritsev melu pakub väga palju positiivseid elamusi ka pealtvaatajatele. Pole sugugi välistatud, et see, kes ühel aastal elab festivalile kaasa pealtvaatajana, saab külge endale nii kõva pisiku, et on järgmisel korral ka ise juba tantsupõrandal.
Täpsema info festivali reglementide ja ajakava kohta leiab siit.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Marlene Kirt
Discgolfar Albert Tamm: meie alal peetakse paljud mängud kahe kõrva vahel