Eestimaa talvine laulupidu ehk järjekorras 49. Tartu Maraton toimub traditsiooniliselt veebruarikuu kolmandal pühapäeval ehk tänavu 19. veebruaril. Kuigi heitlik talv on teinud korraldajate elu taaskord keeruliseks, siis ühes ollakse kindlad – suurejooneline rahvaspordiüritus toimub igal juhul. Ideaalis loomulikult suuskadel, halvimal juhul matkates.
Küsisime maratoni peakorraldajalt Indrek Kelgult, mis seisus on võistlustrass praegu (intervjuu on tehtud 26.01, toim) ja millised erinevad stsenaariumid ürituse läbiviimiseks hetkel laual on.
Indrek, vaadates aknast välja, siis ilmataat ei ole küll suusamaratoni korraldajate poolel.
Ei ole tõesti. Ilmad on niivõrd heitlikud, et kindlate stsenaariumite peale mängida ei saa. Täna on endiselt veel kõik võimalik. On võimalik, et lumi tuleb maha ja saame sõita originaalrajal täies pikkuses, aga on ka võimalik, et lund ei tulegi. Siis juhtuks sama lugu nagu 2020. aastal ja siis planeerime jalgsimatka.
Mis seisus maratonitrass tänase seisuga on? Kui palju on lõike, kus saab suusaga peale minna?
Üleeilse seisuga sai Matult kuni 44. kilomeetrini täitsa sõita. Rada hooldatud ei ole, aga jääpõhi oli all ja sinna oli mõni sentimeetrit värsket lund peale tulnud. Eelkõige on paljad põllu lõigud Palu poole alla minnes. Selles võtmes on hästi oluline, et me ikkagi eelmise lumeperioodi suutsime raja põhja alla teha ja see on metsa vahel säilinud. Just puude all ja metsa vahel on lumekihi taastamine keerulisem. See nõuab tavaliselt kõige suuremat lume ressurssi, sest puude alla jõuab heal juhul üks kolmandik allasadavast lumest. Kui tuleks kümme-viisteist sentimeetrit lund, siis metsavahelised lõigud võiksid olla juba päris head ja ka põllu peale saaks patuga pooleks mingisuguse raja teha.
Kui seda oodatud lund ja külma ikkagi ei tule ja mingid rajalõigud muutuvad suuskadel läbimatuks, siis milline on plaan B?
Kui pikemad lõigud on jupiti puudu, siis sellisel juhul me tõesti originaalrada kasutada ei saa. Kõige tõenäolisem on, et kõrgustikul lumi ikkagi püsib ja sellisel juhul oleks plaan B Otepääl alustada ja Palul lõpetada.
Kolmas versioon on kasutada Tehvandi võistlusradade ja Tartu Maratoni raja algusosa baasil kunstlumeraja varianti, aga seal on täna see probleem, et kogu ring ei ole kunstlumega kaetud. Oleme Tehvandi keskusega käed löönud, et esimesel võimalusel lund juurde toota. Kohe, kui miinuskraadid lubavad, siis nad asuvad tööle ja püüavad teha kõik endast oleneva, et see rada kunstlumega kaetud saaks.
Kunstlume peame ikka igaks juhuks ära tegema. See tähendab küll meile väga suurt lisakulu ning ka riski, et kui peaks looduslikku lund tulema, jääb see kasutamata. Aga liiga suur risk oleks ka kunstlumi tootmata jätta.
Kui palju osalejaid hetkel registreerunud on?
Kuskil 2800. Enamus neist tulid detsembris esimese registreerimisvooru käigus. Põhimõtteliselt samas mahus nagu eelmisel aastal, aga kuna toona oli detsembri algusest peale lumi maas, siis jaanuari ja aastavahetusega tuli osalejaid juurde. Seda trendi praegu olnud ei ole. Eks see on aknast välja vaadates ka arusaadav ja hetkel pole selles mõttes ka veel rahalist survet, sest teine registreerimisvoor kestab 6. veebruarini. Seega kindlasti pole inimesed veel käega löönud.
Kui lumi peaks ikkagi täielikult ära sulama, siis spordipidu ära ei jää ning suusamaratoni asemel toimub taas jalgsimatk.
Jah, sellise ühise suure Tartu Maratoni kõige viimane versioon on jalgsimatk. Me polnud enne 2020. aastat seda teinud, aga siis otsustasime selle ikkagi välja pakkuda. Toona see veel ei läinud nii-öelda Tartu Maratoni ametliku osavõtuna kirja, aga käesoleval aastal ikkagi loeme ka seda täiesti ametlikuks Tartu Maratoni läbimiseks. Et nendel, kes seda arvestust peavad oleks õige järjepidevus olemas. Lisaks on võimalus osaleda ka virtuaalmaratoni raames, mis tähendab, et osaleda võib ükskõik kus maailma veere peal või mõnes teises Eesti suusakeskuses. Virtuaalne maraton algas 16. jaanuaril ja lõpeb 16. märtsil. Isegi kui Tartu Maraton peaks mingil põhjusel vussi minema, siis on peaaegu veel kuu aega leida mõni teine asukoht, kus võistlusel virtuaalselt osaleda.
Tartu Maratoni raames on võimalik võistelda ka teatemaratoni ja avatud raja formaadis. Mis saab nendest juhul, kui lund ei ole?
Teatemaratoni ja avatud rajaga on mõnevõrra mänguruumi rohkem, sest see on osalejate hulgalt nii palju väiksem. Meil on teoreetilisi ja varasemalt kasutatud praktilisi võimalusi liikuda kuskile mujale suusakeskusesse, kus lumeolud on paremad. Täna oleme seda võimalust kaalunud ning suhelnud Alutaguse ja Kääriku suusakeskusega. Jõudsime järeldusele, et kõige optimaalsem on tänase päeva info põhjal korraldada avatud rada ja teatemaraton Käärikul ringide peal. Seal on olemas vajalik infrastruktuur ning piisavalt ruumi. Sellisel juhul on start ja finiš samas kohas, mis muudab ka logistika lihtsamaks.
Varasemalt oleme neljal korral avatud rajaga kolinud mõnda teise suusakeskusse ja need on olnud Kõrvemaal, Alutagusel ja Haanjas.
Milliseid uuendusi tänavune maraton osalejatele toob, kui räägime tavapärase suusamaratoni võtmes?
Väga revolutsioonilisi muutusi osaleja jaoks ei ole. Tahaks lihtsalt selle vana hea Tartu Maratoni ükskord korralikult ära teha!
Mis pikaajalisele osalejale nii tavapärane ei ole, on see, et viimasel paaril aastal oleme kasutusele võtnud lainestardid. See on plaanis ka tänavu. Kui algselt tingis selle koroonaviirusest tulenenud hajutamispoliitika, siis osalejate ülipositiivne tagasiside on motiveerinud seda jätkama. Lainestardid võimaldavad osalejatel kulgeda vähem võistluslikus, mugavamas ja ohutumas formaadis. Usun, et see on uuendus, mis on teinud maratoni veelgi nauditavamaks.
Tegemist on ju ikkagi suuresti rahvasportlaste pidupäevaga.
Tõnis Mägi on öelnud, et laulupidu ei ole mingi pidu, vaid on rituaal ehk pühalik kombetalitus. Samamoodi saab öelda ka Tartu Maratoni kohta, et see pole mingi spordivõistlus, vaid rituaalne tegevus, milleks valmistumine sunnib harjutama ja mis on meie talvede lahutamatuks osaks ja mille läbi me defineerime ennast eestlaste ning põhjala rahvana. Nii hoiame au sees traditsioone ja seetõttu on väga oluline olenemata talve pakutavatest tingimustest seda järjepidevalt korraldada.
Innustame kõiki algajaid suusaentusiaste ikkagi suusatamist enda jaoks leidma. Ka distantside valik on ju tegelikult seinast-seina. Kui ei ole ennast nii palju liigutanud, siis ei pea tingimata 63 km punnima minema. Kui on karta, et finišiaeg tuleb sinna kaheksa-üheksa tunni kanti, siis võib sellel aastal võtta 31 km ja ka selle läbimisest uhkust ja eneseületuse rõõmu tunda.
Oleme viimastel aastatel mitmeid huvitavaid kogemusi saanud, kus inimesed, kes suusatamisega väga sinasõbrad pole olnud, on ikkagi meile nii omase talispordi taas leidnud. Sel aastal alustas suusatamisega näiteks luuletaja Kristiina Ehin, kes registreeris ennast ka virtuaalmaratoni 63 km distantsile. Tema esimene pikem suusasõit oli 6,8 km. Suusatamine pakub talle palju rõõmu ja naudingut. Nii ehe ja lahe on vaadata tema arengut.
Nagu kõikides teistes eluvaldkondades, siis ka spordivõistluste korraldamisel on üha enam fookuses jätkusuutlikkus. Kuidas Tartu Maraton sellesse panustab?
Keskkonna teema on tõesti viimastel aastatel väga aktuaalseks muutunud ja ma julgeks öelda, et Tartu Maraton on selles vallas kindlasti esirinnas nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Otsime tõsiselt tänapäevaseid või juba vanade lahenduste kasutusele võtmist, et vältida nii palju kui võimalik prügi teket, vähendada energia raiskamist ja süsiniku jalajälje teket. Just sõlmisime lepingu Nestega, mille tulemusena hakkavad Tartu Maratoni raja hooldusmasinad kasutama mittefossiilset diiselkütust, mida toodetakse tootmisjääkidest. Ühest küljest võib tunduda justkui väike asi, aga tegelikult hoiame kokku väga palju süsiniku emissiooni. See on võib-olla isegi suurema mõjuga kui ühekordsete nõude või kilekottide kaotamine.
Loe Tartu maratoni kohta lähemalt ja registreeri siin!
Tekst:Virgo Agan
Fotod: Tartu Maraton
Sportland Outlet Centre juhataja Regina Nahkor: olen oma meeskonnale toeks