Septembri keskpaigas kogunevad jalgrattasõbrad Lõuna-Eestisse, sest Otepää ja Elva teedel peetakse 22. Tartu Rattamaraton. Jõukohase distantsi leiavad endale nii suured kui väikesed ratturid.
Tartu Rattamaratoni programm saab alguse juba nädal enne põhisõite, kui pühapäeval 8. septembril kell 11.00 antakse Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil start 4. Tartu Teate Rattamaratonile. Kell 11.15 lähevad aga samas rajale Tartu Rattamaratoni 89, 40 ja 21 km ühistreeningul osalejad.
Lasteüritused, põhisõidud ja Sügislaat
Laupäev, 14. september on laste päralt, sest Tartu Tähtvere Spordipargis toimuvad erinevad lastesõidud. TILLUsõitudel saavad osaleda kuni 4-aastased lapsed – olenevalt vanusest ja lapse ettevalmistusest võivad pisikesed rattasõbrad 400 m pikkusele rajale minna koos saatjaga või ilma saatjata. Vanemad lapsed sõidavad juba ilma saatjata – 5-6 aastastele lastele on ette valmistatud 700 m pikkune rada ja 7-8 aastased läbivad 1 km pikkuse distantsi. MINImaratonile, mille pikkuseks on 5,1 km, on oodatud lapsed alates 8. eluaastast.
Pühapäeval, 15. septembril on põhisõitude päev, kus ratturitel on võimalik valida kolme eri pikkusega maastikul kulgeva distantsi vahel. 10.00 lähetatakse Palu teeninduspunktis rajale 21 km sõidul osalejad ning Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil antakse start 89 km sõidule, 13.00 pääsevad Tehvandil rajale 40 km osalejad.
Suurel rattamaratoni lainel on Tartu aga juba reedest, 13. septembrist, kui 12.00 avatakse Tartu Rattamaratoni Sügislaat Lõunakeskuse Astri Arenal. Seal toimub nii võistlusele registreerimine, stardinumbrite väljastamine kui ka spordikaupade EXPO, kus teiste pakkujate seas on kohal ka Sportland Eesti.
Jõukohase väljakutse leiab igaüks
Kuid Sportland ei ole esindatud ainult väljapanekuga Sügislaadal, sest võistluspäeval on rajale minemas ka mitmed harrastusratturid Sportlandi inimeste hulgast.
Järve Sportlandi teenindaja/mehhaanik Martin Põldojal seisab ees juba kümnes Tartu Rattamaraton. Tema eredaimad muljed sellest võistlusest pärinevad aastast 2003 ja 2004, mis olidki tema jaoks esimesed rattamaratonid. „Üritust peeti siis alles 6. ja 7. korda ning tollal polnud veel tegu nii osavõturohke sündmusega. Olin veel parajalt noor ning ka lühike distants tundus toona üpris pikk. Seega, selle läbimine oli suur saavutus,“ meenutab Martin. Tänavu plaanib ta sarnaselt eelmisele aastale minna 89 km distantsile. „Erilisi eesmärke pole, kuid igal aastal lähen rajale sooviga oma parim aeg välja sõita,“ ütleb ta.
Martini arvates võiks iga rattasõber Tartu Rattamaratonile kohale tulla, sest distantside valikuid leidub piisavalt. „Ka rajaprofiil ei ole midagi hullu, nii et igaüks leiab kindlasti endale jõukohase väljakutse. Samuti on tänaseks osalejate arv nii massiliseks kasvanud, et elamus, mida nii suur üritus pakub, on midagi sellist, mida peab ise kogema,“ lisab ta.
Mõnus sõit maastikul
Lõunakeskuse Sportlandi Outdoor-osakonna teenindaja Kaspar Kaasla läheb Tartu Rattamaratonile viiendat korda. Tema senine eredaim mälestus tollest rattaüritusest on üsnagi ekstreemne. „Minu esimesel Tartu Rattamaratonil oli nii mudane, et osalejad kastsid rattaid sõidu ajal tiiki, et muda ratta küljest lahti saada. Üldiselt on minu jaoks aga selle võistluse näol tegu väga mõnusa maastikusõiduga, kus ratturitest tuttavate seas pannakse paika see nn „kõva mehe“ staatus,“ lausub ta.
Nagu varasemaltki, osaleb Kaspar kõige pikemal distantsil ning eesmärgid on seatud kõrgele. „Hea päev on siis, kui suudan end 200 sisse sõita. Rahuldav päev on siis, kui tuleb TOP 300, aga kui 300 sisse ei mahu, siis peaks hakkama discgolfi mängima,“ ütleb ta, et on sõpradega naljatades oma võimalusi kaalunud.
Kaspari meelest on Tartu Rattamaraton sobiv nii nendele, kes kõrgete kohtade eest võitlevad, aga ka nendele, kes tahavad nautida mõnusat aktiivset päeva. „Igaühele leidub jõukohane distants ning maastik ei ole väga tehniline, mis tähendab, et selle sõiduga saavad hakkama ka pühapäevaratturid. Kui osaleja ei taha aega ja kohta taga ajada, siis miks mitte veeta üks ilus sügispäev värskes õhus ja kaunis Lõuna-Eesti looduses,“ leiab ta.
Mõnus sõit hooaja lõpetuseks
Järve Sportlandi Outdoor-osakonna juht Olaf Põldoja on samuti staažikas Tartu Rattamaratonil osaleja – tänavu läheb ta rajale kaheksandat korda. Tema sõnul on igalt võistluselt midagi eredat meenutada, aga Tartu Rattamaratonidele mõeldes tuleb tal esimesena meelde eelmise aasta sõit. „Mu enesetunne ei olnud just kõige parem ning plaanisin esimeses toitlustuspunktis rajalt maha tulla, aga kusagilt tuli võitluslik vaim sisse, mis ei lasknud pooleli jätta. Nii saigi lõpuni ära veeretud ja pärast hea tujuga meenutatud, et see oli vast kõige raskem Tartu Rattamaraton, mida sõitnud olen,“ räägib ta.
Selleks aastaks on Olafil suuremad plaanid, sest lisaks põhisõidule läheb ta oma tiimiga, kuhu kuuluvad ka Martin ja Kaspar, nädal enne Tartu Rattamaratoni toimuvale Tartu Teate Rattamaratonile. „Põhisõidu päeval on mul plaanis minna kõige pikemale distantsile, sest see on hooaja lõpetuseks mõnus sõit suures seltskonnas,“ ütleb ta.
Kui Olafilt küsida, kas ta soovitab ka rattamaratonile sõitma minna, siis on vastus järgmine: „Minu soovitus inimestele on harrastada sportlikku eluviisi. Kui sellega käib koos rattasport, siis kindlasti on Tartu Rattamaraton hea koht, kus testida oma sportlikku vormi ja seada eesmärgiks läbida maailmas suuruselt kolmandal kohal paiknev rattamaraton.“
Hea teada!
Esimene Tartu Rattamaraton kahe põhidistantsiga (63 ja 31 km) peeti 1998. aastal.
Igal aastal on kavas olnud ka lasteüritused ehk TILLUsõit ja MINImaraton.
Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantse pikendati järgmiselt: pikem distants 63 km-lt 87-le ja lühem 31 km-lt 40-le.
Alates 2010. aastast on kavas olnud ühistreening.
2016. aastal toimus 1. Tartu Teate Rattamaraton.
2017. aastal lisandus põhidistantside valikusse 21 km sõit.
Kõik senised 21 Tartu Rattamaratoni on lõpetanud 59 inimest
Vähemalt 10 osaluskorda on kirjas 1760 inimesel
Alates 2008. aastast on Tartu Rattamaratoni pikima distantsi pikkus 89 km. Kõige kiiremini on selle läbinud lätlane Andžs Flaksis (2014. aastal, aeg 2:29.11). Kõige rohkem võeti pika distantsi nautimiseks aega 2010. aastal (8:32.06).
Tartu Rattamaratonile saab end kirja panna siin.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Tarmo Haud / Ragnar Vutt / erakogu
Jõutreening - selle võlud, mõnud ja kasutegurid