Eelmisel nädalal alustas Tallinnas Ülemiste keskuses taas tööd Timberlandi saapahooldusjaam. Küsisime seal tegutseva Sixten Ainumäe käest, milliseid teenuseid pakutakse ning kuidas oma saabaste eest ise kodus paremini hoolt kanda.
Sixten töötab saapahooldusjaamas kolmandat aastat ning on selle jooksul teinud puhtaks sadu saapapaare. Ta kinnitab, et saapahooldusjaama võivad pöörduda kõik, kes jalatsite osas nõu ja abi vajavad, ei ole vahet millist firmamärki jalavarjud kannavad või kui kaua on need omanikku juba teeninud.
Saapahooldusjaamas saab jalatsid puhtaks, aga saab ka lihtsalt nõu küsida ning inimesed ei jäta seda võimalust kasutamata. Sixteni sõnul pöördutakse kõige enam küsimusega, millist kaitsevahendit peaks oma uutele jalatsitele panema ning väga palju uuritakse taldade puhastamise kohta. „Mõlemal küsimusel on väga olukorrapõhine vastus,“ lausub ta. Hooldused ja töövahendid, mida saapahooldusjaamas teostatakse, ongi erinevad ja sõltuvad olukorrast. „Vastavalt vajadusele kasutan erineva tugevusega harju ja puhastuskumme, samuti erinevaid puhastusvahte või -geele ning viimasena läheb peale jalatsile vastav kaitsekiht. Näiteks kreem, vaha või kaitsesprei,“ kirjeldab spetsialist.
Iga materjaliga saab midagi peale hakata
„Kõige kiirem hooldus, mis ma teinud olen, kestis umbes kolm minutit. Kõige pikem kestis umbes üheksa tundi. Suur enamus jalanõudest saab aga korda 20-40 minuti jooksul,“ lausub Sixten. Igal juhul julgustab ta hooldusjaama pöörduma. „Parimad tulemused on sileda nahaga jalatsitel, aga iga materjaliga saab midagi peale hakata,“ kinnitab ta.
Sixten toob näiteks, et kord pöördus tema poole abi saamiseks Hiina noormees, kellel olid musta värvi saapad. „Pärast esimest puhastusvahuga töötlemist hakkas must värv maha tulema ning mäletan väga selgelt paanikat, mis mind haaras. Hetkeks arvasin, et vaht söövitab mingit moodi värvikihti maha, kuigi ma tean, et see nii ei tööta. Õnneks hakkas klient naerma. Tuli välja, et tal olid jalas 15 aastat vanad Yellow Bootid, mille sain natukese nühkimisega peaaegu tutikaks.“
Oma töös naudibki mees kõige rohkem nende inimeste reaktsioone, kes on arvanud, et jalatsit ei ole enam võimalik päästa. Sixten on aga saanud tõestada, et ka lootusetuna tunduva juhtumi puhul saab vahel minimaalse vaevaga maksimaalse tulemuse. „See vau-moment on alati tore,“ kinnitab ta.
Abi saab alati
Nagu eespool öeldud, saab hooldustööde kõrval Timberlandi saapahooldusjaamast nõu ja abi mitmete jalatseid ja nende eest hoolitsemist puudutavate küsimuste korral. „Infot ja abi saab alati. Enamikele probleemidele on lahendused ja kui minu teadmistest või oskustest puudu jääb, saan suunata mujale. Kui antud jalatsitega tõesti midagi teha ei saa, siis räägin, kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida, et saapad paremini vastu peaksid,“ lubab Sixten.
Tema sõnul mõjuvad jalatsitele kõige halvemini märjad talved. „Vesi ja lume sulatamiseks tänavatele puistatud kemikaalid tekitavad kaitsmata jalatsitele randid, mis hakkavad levima ning muudavad ka kõige pehmema naha papilaadseks. See rikub nii jalatsi välimuse kui ka veekindluse. Kui sellega kiiresti ei tegeleta, võib kahju olla pöördumatu. Selletõttu on tähtis kanda oma jalanõudele regulaarselt vastavat kaitsevahendit,“ rõhutab spetsialist.
Mida saabaste heaks ise teha saab?
Regulaarne hoolitsemine oma jalavarjude eest tagab nendele pikema eluea, lisaks näevad hoolitsetud saapad jalas paremad välja. Sixten soovitab kodus saapaid puhastada vastavalt vajadusele ja kandmisharjumustele. „Kaitse on tähtsaim ning seda tuleks kõige märjemal ajal kasutada iga paari nädala tagant. Hästi hooldatud jalanõude puhastamine on palju vähem vaevaline kui pikalt unarusse jäänud jalatsite puhastamine. Kui hooaja jooksul kas või kolm korda jalatsid üle käia, pikeneb nende eluiga silmmärgatavalt,“ teab Sixten.
Tema soovituse kohaselt võiks kõigil kodus olla kolm universaalset asja. „Hari, millega jalatsitelt suurem mustus ära pühkida, puhastusvaht, millega saab svammi kasutades väiksema mustuse kätte ning kaitsesprei, mida pärast jalatsite vahust kuivamist peale kanda,“ loetleb spetsialist.
Ta toob ka välja, mida oma saabastega kindlasti teha ei tohiks. „Kõige suurem patt on nahast jalanõude pesemine pesumasinas. Vett tohiks kasutada ainult jalatsi kummist või tekstiilist osadel, ilma et vesi satuks nahale. Lisaks kasutatakse tihti kaitsespreid ja mesilasvaha nii meeletutes kogustes, et naha poorid jäävad kinni ja jalats ei hinga enam,“ lausub Sixten.
Tehes teadlikke valikuid
Spetsialist soovitab juba saabast valides mõelda sellele, kui palju on edaspidi aega ja võimalust investeerida hilisemasse hooldusesse. „Kuigi enda isiklik mugavus ja stiil on peamine, soovitan hoolduse seisukohast valida jalatsid, mis koosnevad ühest materjalist. Kui saabas on seemis- ja nubuknahast ning sellele on lisatud veel mingi lahe tekstiiliga disain, tähendab see keerukamat hooldust, ehk rohkem aega ning erinevaid hooldusvahendeid. Kõige lihtsam on hooldada siledast nahast kingi, nii ajakulu kui ka hooldusvõimaluste mõttes,“ teab Sixten.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Iti-Pätrik Järve / Raigo Tuulik
Kuidas valida riideid, mis kaitseksid vihma, lume ja külma tuule eest?