Tippsurfar soovitab Eesti surfirandu

Suvi on käes ja surfarid kogunevad Eesti randadesse, et mere ja teineteisega mõõtu võtta. Viimastel aastatel maailmas laineid löönud ja suurturniiridel esikohtadega pärjatud Karl-Erik Saarmi sõnul on ala avatud kõikidele: Eesti rannad sobivad surfamiseks hästi ja varustuse soetamine ei tohiks kellelegi ülejõu käia. Küsisime temalt ka, kuhu randa Eesrtis surfama minna ja milline on surfamiseks sobiv ilm.

Millised on Eesti parimad surfirannad? Kus ise kõige meelsamini tuult ja laineid püüdmas käid?

Randade valik sõltub kindlasti distsipliinist, mida harrastad. Lainesõidu jaoks on parimad kohad Ristna ja Vääna-Jõesuu, hobikorras harrastajatele soovitan Pirita randa. See on populaarne liivarand, kus on ka kõige ohutumad tingimused, rannavalve hoiab kõigel toimuval silma peal ja külma ilma korral saab surfiklubisse sauna minna. Pirital, Pärnu rannas, Kakumäel ja Laulasmaal on võimalik laenutada ka surfivarustust ja soovi korral koolitust saada.

Ekstreemsusi otsivatele edasijõudnutele soovitan just Ristna ja Vääna randa, kuhu sobiva tuule korral saab minna nautima kõrgeid hüppeid ja muid peadpööritavaid trikke.

Millised ilmaolud peavad surfamiseks valitsema? Milline on Sinu kõige ekstreemsem sõit?

Alustamiseks on kõige sobivamad vaiksed tuuled, kuna nendega on kergem tasakaalu leida ja tuulega harjuda. Algajatele võib see paras pähkel olla, kuid oskuste arenedes kasvab ka soov tugevamate tuulte ja suuremate lainetega rinda pista. Kõige tugevam tuul, millega mina sõitnud olen, puhus 18 -20 m/s ja tegu oli üpriski tormise olukorraga. Kõige ekstreemsemaks pean aga sõitu, kus tuul oli küll leebem, kuid olin valinud ilmastikule täiesti sobimatu varustuse. Tuuliste ilmadega sobivad ikka väiksed purjed ja tuulevaiksetel päevadel võib suurte purjedega sõita.

Raske on öelda, milline on surfamiseks kõige parem temperatuur, sest inimesed on erinevad. Algaja puhul kaaluksin merele minekut hetkest, mil vee- ja õhutemperatuur on kokku umbes 30 kraadi. Põhimõtteliselt saaks merel käia kuniks jää vett ei kata, kuid seda varianti soovitaksin ainult edasijõudnutele, kes stabiilsemalt laual püsivad. Sealt edasi tuleks juba varustust vahetada ja minna üle jääsurfi vahenditele ning surfilaua asemel kasutada uisukelku. Ise olen merel käinud ka miinuskraadidega, kuid ega see väga meeldiv ei ole.

Kuidas surfarid ilma jälgivad, on teil mingid kindlad kanalid? Suurvõistlustel on ilmaprognoos kindlasti eluliselt tähtis?

Tavalised ilmateated Aktuaalses Kaameras või Delfis ei ütle tuule kohta tõesti suurt midagi. Spetsiifilisema info saamiseks on meil oma kanalid nagu windguru.cz, Eesti tuulekaart või yr.no.

Millised on sinu suurimad saavutused?

Kõige märkimisväärsemaks pean noorte Formula Noorte Maailmameistrivõistluste esikohti aastatel 2011, 2013 ja 2014. Seda siis 15-aastaste, alla 17-aastaste ja 20-aastaste arvestuses. 2014. saavutasin ka purjelaua maailma rankingu 7. koha, samuti on mul ette näidata Euroopa karikasarja 3. koht täiskasvanute arvestuses aastatel 2014 ja 2015.

Ala juurde jõudsin 10-aastaselt, sealt jäi pisik külge ja praegu on käsil üheksas aasta.

Kui palju üks korralik surfari varustus maksab? Milliste väljaminekutega peaks algaja arvestama?

Kui ala vähegi huvi pakub, siis soovitan algajal kindlasti isiklik varustus soetada. See on pikas plaanis oluliselt odavam kui iga kord rendihinda kinni maksta. Alagajatele sobiva tavaari saab kätte juba 500-600 euro eest, kuhu kuuluvad lisaks lauale ka riided, purjed, mastid. Oluline on muidugi meeles pidada, et erinevate tuulte jaoks on mõeldud erinevaid purjed. Võistlusvarustuse hind on juba oluliselt kõrgem.

Tekst: Lennart Käämer