Paarisaerulises neljapaadis sõudmine tähendab tööd meeskonnas. Seega on tiimis vigastuse hind kallim ja nii tuleb ennast hooaja keskel kiusatustest eemale hoida. Kui aga hooaeg on läbi, siis saavad sportlased endale ka veidikene närvikõdi lubada. “Käisime Allariga Spot of Tallinna BMX-rattapargis sõitmas,” meenutab Tõnu ühte adrenaliinirohket elamust.
Kiirus lisab põnevust
“Esimesel korral ma riskima ikka ei kippunud ja hüppeid tegema ei hakanud,” meenutab sõudja oma esimest Spot of Tallinna külastust. Kui aga sõudmise hooaeg oli lõppenud, võttis Tõnu asja palju tõsisemalt ette. “Kui ma nüüd viimasel korral käisin, siis lähenesin asjale palju ekstreemsemalt. Kiirused olid hoopis teised ja see tegi ka sõidu kordades huvitavamaks,” ütleb Tõnu.
Vigastustele sõudja aga igapäevaselt ei mõtle, sest need võivad tekkida ükskõik kellega ja ükskõik kus. “Selleks, et ennast vigastada, ei pea isegi toolilt tõusma. Seega ei tasu sellele ka üleliia mõelda,” nendib ta.
Pere teeb ettevaatlikuks
Tõnu sõnab, et hooajal on ta mõtted meeskonna juures ja sellest tulenevalt ta ekstreemseid tegevusi ette ei võta. Siiski tõdes sõudja, et hoopis rohkem proovib ta vigastustest hoiduda oma pere pärast. “Kui midagi peaks juhtuma, siis ega ma väga selle meeskonna pärast enam muretsegi, siis muretsen ikka pere pärast. Meeskond on asendatav, aga isaroll nii lihtsalt asendatav ei ole,” lausub ta.
Kui vigastusteoht kõrvale jätta, siis mida adrenaliinirohket Tõnu proovida tahaks? “Langevarjuga tahaks hüpata,” vastab sõudja pärast lühikest mõttepausi. “Just tahaks tunda seda hüppega kaasnevat vabalangemise tunnet,” lisab ta ja arvab, et see väikene unistus on ainult kättevõtmise asi. “Aga kui panna asjad tähtsuse järjekorda, siis tahes tahtmata on praegu tähtsamaid asju, mis tegemist tahavad,” tõdeb sõudja.
Tekst: Laura Kalam