Võitnud Eesti karika kulturismis ning olnud Põhjamaade meistrivõistlustel klassikalises kulturismis kuues ja maailmameistrivõistlustel kaheteistkümnes, otsustas Indrek Viska, et aeg on pürgida tippu hoopis teisel alal. Kuna jalgrattasõit on Indrekule alati meeldinud, mõtles ta kohe just sellele alale. Seda enam, et ka tema treener Indrek Otsus on jalgrattaspordiga väga edukalt tegelnud.
Seitse tundi nädalas
“Tahtsin hakata tegelema alaga, milles saaksin ka võistelda. Ega ma Rein Taaramäe ja Tanel Kangertiga suuda iial konkureerida, aga Eesti harrastajatega on väga mõnus jõudu proovida,” tõdeb Indrek Viska rahulolevalt.
Kevadisel ettevalmistusperioodil treenib ta igal nädalal seitse tundi. Suvel sõidab jalgrattaga igal vabal hetkel ja võistleb. Nii koguneb suvel ka treeningtunde rohkem – koormus tõuseb 12 tunnini nädalas.
2013. aastal treenis Indrek 130 tundi aastas, mullu kogunes aga juba 350 treeningtundi. See näitab selgelt, kuidas mehe võimed rohkem treenides on mitu korda kasvanud. Ja tänavu suureneb treeningumaht veelgi. “Väga julgelt ei tahaks siin oma eesmärke välja öelda, kuid Eesti amatööride seas soovin jõuda nii kõrgele tippu kui võimalik. Jätan suurima eesmärgi saladuseks, andsin endale selle täitmiseks viis aastat aega. Praegu on veel kaks aastat minna ja olen õigel kursil,” kinnitab Indrek Viska.
Tema kulturismitreener Indrek Otsus on kindel, et endisel hoolealusel läheb uuel alal kõik kenasti. “Ta on väga kohusetundlik ja püüdlik, teeb alati väga pühendunult ja korralikult trenni. Minu jaoks oli ta täielik muster õpilane!” tunnustab Otsus.
“Jalgrattasõit on mõnus ala,” möönab Indrek Viska. “Mulle väga meeldib see valik – saab oma piire kombata.” Ta meenutab esimesi treeninguid jalgrattasadulas: “Alguses oli selline tunne, et tahaks eessõitjale pasunasse anda. Nii vihaseks ajas, sest endal polnud vormi ollagi. Jalgrattasport on selline ala, kus tulemus ei tule kohe. Väga palju aega läheb. See protsess võib kärsitumatele inimestele ebameeldiv olla.”
Töö personaaltreenerina
EBS-is majandust õppiv Viska on mitmekülgne mees. Lisaks sellele, et ta istub igal võimalusel rattasadulas, töötab ta MyFitnessi personaaltreenerina ja MyBody tegevjuhina. Personaaltreeneri staaži on tal seitse aastat. Iga aastaga muutub see valdkond üha populaarsemaks. Mida aasta edasi, seda vähem on meil aega iseseisvalt õppida, kuidas oma treeninguid õiges suunas juhtida,” nendib ta.
Lisaks on Indrek viimased kümme aastat tegelnud toitumise ja treeningumeetodite uurimise ning praktiseerimisega. Viimased viis aastat on ta pühendunud toidulisandite ja toitumisega seotud küsimustele. Tänu oma teadmistele selles vallas lõi ta koostööpartneritega ka ettevõtte My- Body, mis pakub mitmesuguseid toidulisandeid. Ettevõtte mentor ja kaasosanik on maadluse maailmameister Heiki Nabi.
[alert color=”violet”]
Indrek Viska 4 soovitust isetreenijatele:
- Koos personaaltreeneriga soovitan koostada isikliku toitumis- ja treeningukava, sest see on kindlasti tõhusam kui lihtsalt midagi trennis teha. Samuti soovitan personaaltreenerit inimesele, kel on end veidi raskem distsiplineerida regulaarselt sporti tegema ja tervislikult sööma. Kõigi teadmised treenimise ja toitumise kohta ei peagi olema piisavad – selleks on olemas spetsialistid.
- Põhiviga tehakse treeningutel sellega, et käiakse küll trennis, kuid ei toituta õigesti. Peamiselt naised lasevad end eksitada igasugustest müütidest ja imedieetidest (näiteks et pärast trenni ei tohi süüa; valke, süsivesikuid ja rasvu tuleb süüa eraldi; veregrupidieet jne), oluline on süüa vastavalt kulutatud energia hulgale. Loomulikult peab päevamenüü olema mitmekesine ja tasakaalustatud, sisaldama muu hulgas süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine, mineraale, kiudaineid jne.
- Üks suur viga on ka see, et harrastajad tahavad olla aasta ringi tippvormis, ent see pole võimalik. Nii on suurem oht, et võib tekkida vigastusi. Samuti peab mõistma, et organism vajab vahepeal ka puhkust taastumiseks.
- Toidulisandeid on vaja siis, kui me ei saa toidust piisaval hulgal toitaineid kätte või kui kehaline koormus on keskmisest suurem. Lisatoitu vajavad võistlevad harrastajad ja sportlased, kes soovivad kiiremini taastuda. Kõige rohkem vajavad lisatoitu ja taastumisvahendeid kestusaladega tegelejad, nagu pikamaajooksjad, jalgratturid, ujujad, suusatajad, pallimänguturniiridel osalejad.
[/alert]
Tekst: Ann Hiiemaa, Foto: Erakogu
Tervisesportlased, verd uurima!