Treener Alis Võigas: mulle meeldib treenida hea enesetunde ja tugevama keha nimel

Rühmatreener ja Under Armouri saadik Alis Võigas (33) treenib Pärnus oma treeningklubis TEAM ALINATION täiskasvanuid ja lasteaias lapsi ning hoiab ennast vormis eri spordialadega. Seni pole ta endale väga ekstreemseid väljakutseid esitanud, kuid pärast teise lapse sündi on tema sportlikud ambitsioonid varasemast palju suuremad.

Millega sa praegu igapäevaselt tegeled?

Minu igapäevane töö on jätkuvalt tihedalt seotud liikumise ja spordiga. Juhin Pärnus oma treeningklubi TEAM ALINATION, mille eestvedaja olen olnud kuus aastat. Treeningud on üles ehitatud funktsionaalse treeningu põhimõtetele – arendame nii jõudu, kiirust, vastupidavust kui ka liikuvust. Fookus ei ole ainult heal vormil, vaid enesetundel, heal energial, pideval enesearengul ja eelkõige pikaajalisel vitaalsusel. Soovin, et inimesed suudaksid liikuda teadlikult, valutult ja enesekindlalt nii täna kui ka aastate pärast.

Lasteaia liikumisõpetaja amet on hoopis teistmoodi, kuid ääretult tänuväärne osa minu tööst. Soovin arendada lastes liikumisrõõmu ja kehalist enesekindlust ning luua neile tugeva aluse elukestvaks tervislikuks eluviisiks. Iga tund on mänguline, arendav ja täis rõõmu, et liikumine ei oleks kohustus, vaid loomulik ja oodatud osa igast päevast.

Milliste spordialadega sa tegeled?

Minu nädalane treeningrutiin koosneb kolmest kogu keha jõutreeningust, ühest jooksupäevast ning vahel mõnest padelitrennist. Sügisel plaanin lisada regulaarse poksitrenni ning alustan taas showtantsuga.

Jõutreening on kõige alus, sest aitab säilitada jõudu, vitaalsust ja üldist funktsionaalset võimekust ka aastakümnete pärast.

Jooksupäevad jäävad enamasti nädalavahetustesse. Tegemist ei ole intensiivsete treeningutega, vaid pigem rahulike kulgemistega, kus saan mõtteid korrastada, uusi ideid koguda ja lihtsalt olla iseendaga.

Poksi juures hindan kõige enam seda, et kogu trenn on teise treeneri juhtida – mina saan lihtsalt kohal olla ja nautida. Armastan selle ala plahvatuslikkust ja intensiivsust. See arendab suurepäraselt keretööd, koordinatsiooni, reaktsioonikiirust ja muidugi ka aju. Aju treenimine on samavõrd oluline kui lihastreening.

Padel on pigem sotsiaalne treening, mis ei ole küll osa mu iganädalasest kohustuslikust kavast, kuid pakub suurepärast võimalust sõpradega kohtuda ja aktiivselt aega veeta.

Tantsimisega olen tegelenud põhimõtteliselt terve elu ning suur rõõm ja elevus on taas trennis käia.

Suudan olla järjepidev, sest teen tõepoolest ainult neid asju, mis mulle päriselt meeldivad. Soovitan kõigil katsetada ja leida liikumisvormid, mis tekitavad siirast rõõmu. Kui treening ei tundu kohustusena, vaid saab loomulikuks osaks elustiilist, on järjepidevus palju lihtsam tulema – ja just see on pikaajalise tervise võti.

Kas sport aitab sul ka vaimset tasakaalu hoida ja igapäevaseid muresid lahendada?

Absoluutselt! Eriti jooksmine on minu viis olla iseendaga ja mõtteid korrastada. Sageli hakkavad liikumise ajal lahendused justkui iseenesest hargnema – olgu need tööalased või eraelulised küsimused. Mõnikord kuulan podcast’i, aga enamasti naudin vaikust ja sisemist dialoogi. Treening on minu jaoks palju enamat kui füüsiline pingutus – see täidab enda „tassi“ ja teeb minust parema inimese, treeneri ja ema. Loomulikult on ka hetki, kus ei taha või ei viitsi, kuid teadmine, et saan liikumisest nii palju tagasi, aitab end distsiplineerida. Sport on üks lihtsamaid viise stressi ja ärevusega toime tulla, eriti tänapäeva kummalises maailmas.

Kuidas innustad teisi sportima ja liikuma? Kas sul on mõni hea motivatsiooninipp?

Kõige tugevam motivatsioon tuleb eeskujust. Kõike, mida ise teen, õpin või kogen, jagan alati ka oma inimestega. Kui nad näevad, et ma ei räägi tühja juttu, vaid elan põhimõtete järgi, mida õpetan, siis see loob usalduse ja inspireerib.

Rõhutan alati, et inimene peab leidma liikumisviisi, mis tekitab positiivse emotsiooni ja oleks tehtav ka pikemaajaliselt. Väga paljud ei jõua kahjuks kunagi selleni, et kogeksid, mida liikumine tegelikult annab, sest alustamine on väga raske ja esimesed kuud võivad tunduda justkui võitlus iseendaga. Eriti olukorras, kus peremudelis ei ole olnud liikumisharjumuste eeskujusid. Siis ongi tihti võtmeroll õpetajatel, treeneritel ja sõpradel – neil, kes oskavad suunata, julgustada ja lihtsalt head eeskuju näidata.

Rõhutan ka, et äärmused ei vii kuhugi. Ei ole ainult kahte valikut: kas olen 100% „supertervislik“ või ei tee üldse midagi. Minu elu moto on olnud alati 80/20 tasakaal: naudin elu, luban endale ka mõnusaid hetki, aga minu baasvajadused – regulaarne liikumine ja tasakaalustatud toitumine – on suuremas osas paigas. Just see aitab mul püsida heas vormis nii vaimselt kui füüsiliselt, ilma liigse stressi või süütundeta.

Millised on sinu lähituleviku suurimad sportlikud plaanid – on neis ka mõni mäetipp või maraton?

Ma pole kunagi olnud suur võistleja tüüp. Mulle meeldib treenida eelkõige hea enesetunde ja tugevama keha nimel. Kuigi viimastel aastatel on mu mõtted hakanud liikuma ka suuremate väljakutsete, nagu IRONMAN või erinevad fitness challenge’id suunas.

Pärast teise lapse sündi – Jorke on nüüd kaheaastane – olen jõudnud taas sellisesse vormi ja valmisolekusse, et seada natuke ambitsioonikamaid eesmärke. Unistan, et suudaksin joosta ennastunustavalt ja mängleva kergusega näiteks 16–20 kilomeetrit järjest. Eriti inspireerib mõte, kuidas võiks välismaal just niiviisi joostes ümbrust avastada.

Mägede vallutamisest ei ole seni teadlikult unistanud, kuna pereelu ja kahe väikese lapse kasvatamine nõuavad oma aja ja tähelepanu. Aga kes teab, äkki tulevikus võib selline seiklus päevakorda tulla.

Millised näevad välja sinu päevad ning kust lisaks liikumisele jõudu ja energiat ammutad?

Tõusen teadlikult enne ülejäänud peret, et võtta aega iseendale. Hommikused vaikusehetked on ülimalt olulised. Oma aeg aitab rahulikult häälestuda ja mõtteid koguda. Naudin kohvi ning mõnikord käin ujumas – see loob hea tunde kogu päevaks.

Kui pere ärkab, algab aktiivsem osa päevast. Valmistan lapsed ette lasteaiaks ja viin nad ära. Seejärel lähen trenni – meil on väike, ühtne seltskond, kus saan ka ise aktiivselt kaasa teha.

Pärast trenni söön toekama hommikusöögi ning kahel päeval nädalas suundun otse lasteaeda liikumistunde andma. Päeva teises pooles on mul aega tööks arvuti taga ja vajadusel poeskäiguks. Siis lähen lastele järele, valmistan õhtusöögi. Päeva lõpetuseks on mul juhendada kaks trenni.

Esimene pool nädalast on teadlikult aktiivsem, töisem ja tempokam. Kõige olulisemad ülesanded mahutan sinna. Nädala teise poolde jätan rohkem vaba ruumi mängimiseks – sinna plaanin trenne, jalutuskäike, lugemist, aega iseendale massaaži või hoolduse näol ning kindlasti ka lastele ühe vaba päeva lasteaiast, et teha koos midagi toredat.

Kas jälgid ka tippsporti ning kellele Eesti sportlastest kõige rohkem kaasa elad?

Elan kaasa kõigile Eesti sportlastele. Meil on väike riik ja iga suur saavutus mõjub väga võimsalt. See tunne, kui keegi „meie omadest“ teeb midagi erakordset, teeb alati uhkeks ja loob tugeva ühtsustunde.

Väga südamelähedane oli Anett Kontaveiti karjäär – tema mõju Eesti spordile ja noortele on olnud märkimisväärne. Viimastel aastatel on inspireeriv Johannes Erm, kelle pühendumus ja areng mitmevõistluses on muljetavaldav ja näitab, kui kaugele on võimalik sihikindlusega jõuda.

Tänu elukaaslasele olen jälginud Ott Tänaku tegemisi ja muidugi ei saa mööda korvpallikoondisest, kelle viimase aja esitused on olnud tõeliselt kaasaelamist väärt. Ei saa ka mainimata jätta kõiki vahvaid rühmatreenereid, kelle teekonda on põnev jälgida.

Sa oled Under Armouri saadik. Miks sa seda brändi hindad?

Under Armour on mulle sümpaatne eelkõige lihtsa ja minimalistliku disaini poolest – nende riietes on kõik täpselt paigas: funktsionaalsus, mugavus ja visuaalne puhtus. Kannan nende tooteid nii trennis kui ka vabal ajal.

Eriti hindan Under Armouri treening-bras’id, mis pakuvad väga head toestust ja istuvad hästi. Need on mugavad ka intensiivsema liikumise juures, ei nihku ega pigista. Nii saan trennis keskenduda sajaprotsendiliselt liikumisele, mitte riietusele.

Erinevad oversized dressikomplektid on samuti minu vaieldamatud lemmikud.

Lisaks meeldib mulle Under Armouri kuvand – peatamatu, sihikindel, kõikvõimas. Selline energia ja hoiak haakub tugevalt minu olemusega. Olen samuti tüüp, kes liigub edasi, ei anna alla ja usub, et iga eesmärk on saavutatav, kui sellele pühenduda. Just see tunne, et sa oled võimeline rohkemaks, kui vahel isegi ise arvad, on miski, millega Under Armouri puhul tugevalt samastun. The only way is through!

Alisi tegemistel saab silma peal hoida tema Instagrami kontol.

Tekst: Kärt Radik
Fotod: Taaniel Malleus