JĂ€rjepidev liikumine ja treening aitavad hoida tervise korras ning keha vormis, aga ikkagi leiame sageli mitmeid vabandusi, justkui trenni jaoks ei jĂ€tkuks pĂ€evas piisavalt aega. Tegelikult on aktiivne eluviis valikute ning planeerimise kĂŒsimus.
TĂ€napĂ€eval on tavaline kohata inimesi, kes töötavad hommikust Ă”htuni, tegelevad hobidega, jĂ”uavad selle kĂ”rvalt trenni teha ning vajadusel puhata. Sellised tublid ja aktiivsed inimesed ĂŒmbritsevad meid kĂ”ikjal, tuleb ainult osata mĂ€rgata ja Ă”ppust vĂ”tta. Ăheks selliseks naiseks on Kirke Kirt, kes nĂ€itab inimestele enda ĂŒmber, et suure tahtejĂ”uga jĂ”uab palju Ă€ra teha. Olles ise aktiivne treener ja spordisĂ”ber, oskab Kirke nĂ”u anda ka neile, keda kimbutab ajapuudus. Pool tundi oma kodus treenimiseks ju ikka aega leiad?
âKodus treenimine sobib kĂ”igile,â arvab Kirke. Eriti hea on seda vĂ”imalust kasutada naistel, kes on lastega kodus ning ka vanematel inimestel, kellel on mugavam treenida kodust lahkumata.
Regulaarne liikumine ja trenn on iga inimese jaoks oluline, see hoiab Ă€ra terviseprobleemid ning aitab olla rÔÔmsam ja energilisem. âTerves kehas terve vaim. Liikumine annab hea enesetunde ja aitab meil olla vormis,â nĂ”ustub Kirke aktiivse eluviisi edendajana.
Kodus treenimisel on palju eeliseid
Kuigi jĂ”usaalis vĂ”i rĂŒhmatrennides kohtame sageli hulganisti treeningvarustust, on tĂ€iesti vĂ”imalik ka ilma nendeta harjutusi lĂ€bi viia.
âErilisi tingimusi pole vaja, ainult natuke ruumi. Piisab enda tahtejĂ”ust ja heast tujust,â arvab Kirke. Koduse trenni jaoks ei ole vaja osta eraldi tehnikat, piisab ka majapidamises leitavatest asjadest. NĂ€iteks on vĂ”imalik asendada hantlid veepudelite vĂ”i muude sobivate esemetega vĂ”i vĂ”tta abiks kummilint. Samuti saab palju harjutusi lĂ€bi viia kasutades enda keharaskust. Paljud kodused emad treenivad ka koos oma beebidega, mis on aina levinum trend ĂŒle maailma. âTean ka inimesi, kes teevad trenni koos lemmikloomaga, nĂ€iteks pisema koera vĂ”i kassiga. Miks mitte, tĂ€itsa pĂ”nev!â ĂŒtleb treener.
Kodus treenimise eelis on see, et aja valib igaĂŒks ise. Ei ole vaja arvestada rĂŒhmatreeningu algusajaga ega vaadata, mis kellaaegadel on jĂ”usaal avatud. Trenni teed siis, kui endale sobib.
Kirke arvab, et Ă”htuti on ennast keerulisem motiveerida, kuna tööpĂ€evad on tihtipeale vĂ€sitavad ning töölt koju jĂ”udes on raske ennast trennilainele viia. Kirke ise treenib tavaliselt hommikul, kuna siis on ta puhanud ning vĂ€rske. âKui Ă”htul ei ole trenni algus paljulubav, sest olen natuke vĂ€sinud, siis peale trenni olen nagu teine inimene, energiat tĂ€is ja positiivne. Hommikune trenn aga loob terveks pĂ€evaks hea energia ja emotsiooni,â jagab naine enda kogemust.
Samuti on kodustes tingimustes mugav treenida, kuna internetist leiab lÔputult informatsiooni, videosid ja treeningkavasid, mida eeskujuks vÔtta. Ka Kirke on koostöös Sportlandiga kokku pannud video, mille jÀrgi saab hÔlpsalt kodus trenni teha.
Kodus treenimisel on palju eeliseid
Olenevalt sellest, kas inimene on alles algaja vĂ”i tĂ”sine tegija, sobib kodustes tingimustes treenimine kĂ”igile. Kirke arvates sobivad hĂ€sti baasharjutused, kuid oluline on, et kogu keha saaks treenitud. Treeningu pikkus vĂ”iks olla ĂŒks tund, kuid alati saab ajapuudusel lĂ€bi viia ka lĂŒhemaid kavasid. Algajad vĂ”iksid treenida kaks kuni kolm korda, edasijĂ”udnud isegi neli korda nĂ€dalas. Nagu iga treeninguga, on vaja ka kodus olla jĂ€rjepidev ning varuda kannatust, kuna tulemused ei saabu ĂŒleöö.
Kirke arvates on sobivaid harjutusi on palju. âKĂŒkid keharaskusega vĂ”i raskusega (veepudel, hantlid, laps), vĂ€ljaasted, raskusega lendamised rinnalihastele ja seljale, surumised rinnalihastele ja Ă”lgadele. Veel sobivad hĂ€sti erinevad harjutused kĂ”hu- ning kerelihastele,â soovitab ta. Algajal on kĂ”ige lihtsam avada mĂ”ni video ning jĂ€rgida treeneri juhiseid. Kirke soovitab siiski aeg-ajalt harjutusi muuta, vastasel korral muutub keha laisaks ning ei pinguta piisavalt. âKeha tuleb vahepeal natuke ĆĄokeerida millegi uuega, et ta hakkaks uuesti tööle,â ĂŒtleb treener.
Heaks vormiks aga ainult treenimisest ei piisa, oluline on ka toitumine. âToit ja trenn kĂ€ivad kĂ€sikĂ€es. KĂ”hulihased tehakse ka köögis,â on Kirke veendunud.
Muuda trenn osaks elust
Regulaarne liikumine tagab hea enesetunde ja energia. Kuid lisaks sellele on sama oluline treenida lihaseid, et parandada rĂŒhti ja verevarustust. Tegelikult on lihastreeningul suur osa keha noorena hoidmisel, see parandab lihastoonust ning tĂ€iustab keha proportsioone. Tugevad lihased ei lase kehal kergesti vĂ€sida.
Kuigi kodustes tingimustes on vĂ”imalik mitmeid erinevaid treeninguid lĂ€bi viia, on siiski oluline ka mitmekĂŒlgne liikumine. Kui vahel tĂŒĂŒtab video jĂ€rgi hĂŒppamine Ă€ra, siis leidub mitmeid alternatiive, kuidas oma pĂ€evane liikumisvajadus tĂ€is saada. âKĂ€i jooksmas, jalutamas, rattaga sĂ”itmas vĂ”i ujumas,â pakub Kirke. Kuid need on ainult mĂ”ned variandid, sest spordialadest puudust ei ole. Tuleb ainult ennast kokku vĂ”tta ning leida enda jaoks sobiv.
Paljud inimesed vĂ”itlevad sageli motivatsiooni puudusega, kuid Kirke arvates on kĂ”ik peas kinni. âJĂ€lgi enda eeskujusid, kelle moodi soovid olla. MĂ”tle, kui hea enesetunne ja olemine on peale trenni. Ilus on olla, kui kole on möödas,â lĂ”petab Kirke ĂŒhe oma lemmiklausega.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Ksenia Gureeva