Järjepidev liikumine ja treening aitavad hoida tervise korras ning keha vormis, aga ikkagi leiame sageli mitmeid vabandusi, justkui trenni jaoks ei jätkuks päevas piisavalt aega. Tegelikult on aktiivne eluviis valikute ning planeerimise küsimus.
Tänapäeval on tavaline kohata inimesi, kes töötavad hommikust õhtuni, tegelevad hobidega, jõuavad selle kõrvalt trenni teha ning vajadusel puhata. Sellised tublid ja aktiivsed inimesed ümbritsevad meid kõikjal, tuleb ainult osata märgata ja õppust võtta. Üheks selliseks naiseks on Kirke Kirt, kes näitab inimestele enda ümber, et suure tahtejõuga jõuab palju ära teha. Olles ise aktiivne treener ja spordisõber, oskab Kirke nõu anda ka neile, keda kimbutab ajapuudus. Pool tundi oma kodus treenimiseks ju ikka aega leiad?
„Kodus treenimine sobib kõigile,” arvab Kirke. Eriti hea on seda võimalust kasutada naistel, kes on lastega kodus ning ka vanematel inimestel, kellel on mugavam treenida kodust lahkumata.
Regulaarne liikumine ja trenn on iga inimese jaoks oluline, see hoiab ära terviseprobleemid ning aitab olla rõõmsam ja energilisem. „Terves kehas terve vaim. Liikumine annab hea enesetunde ja aitab meil olla vormis,“ nõustub Kirke aktiivse eluviisi edendajana.
Kodus treenimisel on palju eeliseid
Kuigi jõusaalis või rühmatrennides kohtame sageli hulganisti treeningvarustust, on täiesti võimalik ka ilma nendeta harjutusi läbi viia.
„Erilisi tingimusi pole vaja, ainult natuke ruumi. Piisab enda tahtejõust ja heast tujust,“ arvab Kirke. Koduse trenni jaoks ei ole vaja osta eraldi tehnikat, piisab ka majapidamises leitavatest asjadest. Näiteks on võimalik asendada hantlid veepudelite või muude sobivate esemetega või võtta abiks kummilint. Samuti saab palju harjutusi läbi viia kasutades enda keharaskust. Paljud kodused emad treenivad ka koos oma beebidega, mis on aina levinum trend üle maailma. „Tean ka inimesi, kes teevad trenni koos lemmikloomaga, näiteks pisema koera või kassiga. Miks mitte, täitsa põnev!” ütleb treener.
Kodus treenimise eelis on see, et aja valib igaüks ise. Ei ole vaja arvestada rühmatreeningu algusajaga ega vaadata, mis kellaaegadel on jõusaal avatud. Trenni teed siis, kui endale sobib.
Kirke arvab, et õhtuti on ennast keerulisem motiveerida, kuna tööpäevad on tihtipeale väsitavad ning töölt koju jõudes on raske ennast trennilainele viia. Kirke ise treenib tavaliselt hommikul, kuna siis on ta puhanud ning värske. „Kui õhtul ei ole trenni algus paljulubav, sest olen natuke väsinud, siis peale trenni olen nagu teine inimene, energiat täis ja positiivne. Hommikune trenn aga loob terveks päevaks hea energia ja emotsiooni,“ jagab naine enda kogemust.
Samuti on kodustes tingimustes mugav treenida, kuna internetist leiab lõputult informatsiooni, videosid ja treeningkavasid, mida eeskujuks võtta. Ka Kirke on koostöös Sportlandiga kokku pannud video, mille järgi saab hõlpsalt kodus trenni teha.
Kodus treenimisel on palju eeliseid
Olenevalt sellest, kas inimene on alles algaja või tõsine tegija, sobib kodustes tingimustes treenimine kõigile. Kirke arvates sobivad hästi baasharjutused, kuid oluline on, et kogu keha saaks treenitud. Treeningu pikkus võiks olla üks tund, kuid alati saab ajapuudusel läbi viia ka lühemaid kavasid. Algajad võiksid treenida kaks kuni kolm korda, edasijõudnud isegi neli korda nädalas. Nagu iga treeninguga, on vaja ka kodus olla järjepidev ning varuda kannatust, kuna tulemused ei saabu üleöö.
Kirke arvates on sobivaid harjutusi on palju. „Kükid keharaskusega või raskusega (veepudel, hantlid, laps), väljaasted, raskusega lendamised rinnalihastele ja seljale, surumised rinnalihastele ja õlgadele. Veel sobivad hästi erinevad harjutused kõhu- ning kerelihastele,” soovitab ta. Algajal on kõige lihtsam avada mõni video ning järgida treeneri juhiseid. Kirke soovitab siiski aeg-ajalt harjutusi muuta, vastasel korral muutub keha laisaks ning ei pinguta piisavalt. „Keha tuleb vahepeal natuke šokeerida millegi uuega, et ta hakkaks uuesti tööle,” ütleb treener.
Heaks vormiks aga ainult treenimisest ei piisa, oluline on ka toitumine. „Toit ja trenn käivad käsikäes. Kõhulihased tehakse ka köögis,” on Kirke veendunud.
Muuda trenn osaks elust
Regulaarne liikumine tagab hea enesetunde ja energia. Kuid lisaks sellele on sama oluline treenida lihaseid, et parandada rühti ja verevarustust. Tegelikult on lihastreeningul suur osa keha noorena hoidmisel, see parandab lihastoonust ning täiustab keha proportsioone. Tugevad lihased ei lase kehal kergesti väsida.
Kuigi kodustes tingimustes on võimalik mitmeid erinevaid treeninguid läbi viia, on siiski oluline ka mitmekülgne liikumine. Kui vahel tüütab video järgi hüppamine ära, siis leidub mitmeid alternatiive, kuidas oma päevane liikumisvajadus täis saada. „Käi jooksmas, jalutamas, rattaga sõitmas või ujumas,” pakub Kirke. Kuid need on ainult mõned variandid, sest spordialadest puudust ei ole. Tuleb ainult ennast kokku võtta ning leida enda jaoks sobiv.
Paljud inimesed võitlevad sageli motivatsiooni puudusega, kuid Kirke arvates on kõik peas kinni. „Jälgi enda eeskujusid, kelle moodi soovid olla. Mõtle, kui hea enesetunne ja olemine on peale trenni. Ilus on olla, kui kole on möödas,” lõpetab Kirke ühe oma lemmiklausega.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Ksenia Gureeva
Sportlandi tiim läks Boliiviat vallutama